Implitsiitne tunnetus on sensoorsest keskkonnast kogunenud teadvuseta mõjude transpiratsioon, mis võivad muuta inimese käitumist. Seda peetakse mõnevõrra hoomamatuks, kuid võimsaks jõuks, millel on potentsiaal määratleda inimese ettekujutus endast ja sellest, kuidas ta reaalsust tõlgendab. Implitsiitne tunnetus on sotsiaalpsühholoogia valdkonna võtmemõiste ja psühholoogid peavad keskkonna alateadlike stiimulite rohkust domineerivaks teguriks enesehinnangu kujunemisel või selle puudumisel; instinktiivsed hoiakud objektide ja ideaalide suhtes; ja välditud stereotüüpide kujunemist. Taustastiimulite alateadlik jälgimine mõjutab isiksust ja otsuste langetamist teadvuseta vaatluse käigus tekkinud mälestuste jälgede või “varjude” kaudu, mida saab talletada juba varasest lapsepõlvest.
Loomupärased ideed loogika, päritolu ja kavatsuste kohta on osa inimese kaudsest tunnetusest. Loogikat kasutatakse igapäevastes olukordades, peamiselt sotsiaalsetes ja rahalistes tehingutes, ning seda saab ammutada suures osas alateadlikest vihjetest. Kui toimub vastasseis, võib see viia vägivallani isikutes, kes on saanud vägivaldseid alateadlikke vihjeid; isik võib kirjeldada raevu kui “ei-kusagilt tekkivat” või tema isiksusele ebaiseloomulikku. Implitsiitse tunnetuse päritoluaspekt viitab peamiselt inimese nägemusele oma lapsepõlvest ja sellest, kuidas see mõjutab tema täiskasvanuelu, perekonna pärandit ja selle sobitumist sotsiaalsesse hierarhiasse ning tema üldist suhtumist universumisse ja elusse enesesse. Päritud kaudsed kognitiivsed vihjed, mis on seotud kavatsusega, mõjutavad otseselt motivatsiooni, elustiili valikuid ning altruismi arengut või arengu puudumist ning vastandlike kultuuride sugulaste ja inimestega arvestamist.
Implitsiitse tunnetuse uurimine algas 1800. aastate lõpus ja viitas sellele, et stiimuleid, mida subjektile esitati tema teadliku teadvuse tasemest madalamal tasemel, võiks hiljem valideerimistesti käigus meelde tuletada. Varase uuringu subjektidele näidati kaugeid, hoomamatuid stiimuleid, nagu tähed, numbrid ja lihtsad geomeetrilised kujundid. Osalejatele sosistati sõnu ja numbreid sagedusega, mida inimkõrv ei suuda kergesti tõlgendada. Katsealused teatasid, et nad ei kuulnud ega uurinud stiimuleid testimise ajal piisavalt. Valideerimistesti tulemused, mille eesmärk oli anda näpunäiteid alateadliku meenutamise hõlbustamiseks, olid märkimisväärselt täpsed, mis viitab autentsusele ja sisulistele tõenditele kaudse tunnetuse nähtuse kohta.
Subliminaalsed stiimulid esitatakse keskmise kodaniku igapäevaelus pidevalt allpool teadliku teadlikkuse läve. Toidureklaamid on üsna hea näide kaudsest tunnetusest tööl. Inimene võib heita pilgu maanteel reklaamtahvlile, tegelikult ei loe ega keskendu objektile, vaid leiab, et ta ihkab mis tahes toitu, mida hiljem reklaamiti. Piirangute käsitlemine, mida kaudne tunnetus avaldab autentsetele ja iseeneslikele mõtetele ja käitumisele, hõlmab püüdlemist teha mõtisklevaid otsuseid ja hinnanguid, mis põhinevad ratsionaalsetel mõtlemisprotsessidel, ning vältides “põlvitõmbeid”, alateadlikult programmeeritud reaktsioone tavaliste igapäevaste suhtluste ajal.