Ureemia on meditsiiniline häire, mida iseloomustab jääkainete ja uurea, mis on uriini jääkprodukt, liigne hulk veres. Sümptomiteks on nõrkus, suuvalu, peavalu, oksendamine, iiveldus, isutus, energiakaotus ja vaimne segadus.
Ureemia põhjuseid on mitmeid. Tavaliselt koguneb uurea patsiendi verre ebatõhusate neerude tõttu, mis on tavaliselt tingitud kas ägedast või kroonilisest neerupuudulikkusest. Mõlemal juhul ei suuda ebaefektiivsed neerud verd korralikult filtreerida, mis põhjustab elektrolüütide tasakaalu häireid.
Lisaks neeruprobleemidele võivad selle seisundi põhjuseks olla ka konkreetsed elustiilivalikud ja teatud tüüpi traumad. Näiteks kõrge valgusisaldusega dieet või uimastite kasutamine võib põhjustada ureemiat. Lisaks võib valgu lagunemine suureneda infektsiooni, operatsiooni, vähi või trauma tõttu. See võib samuti põhjustada ureemiat, nagu ka seedetrakti verejooksu. Kõik need võimalikud põhjused sunnivad maksa tootma liiga palju uureat, mis võib vereringes esineda.
Ureemia võib tekkida ka seetõttu, et uurea ei eritu organismist piisavalt kiiresti. Selle põhjuseks võib olla ummistus, mis takistab uriini kehast väljumist. See võib olla ka neerude verevoolu vähenemise tagajärg, mis võib olla põhjustatud südamepuudulikkusest või hüpotensioonist.
Ureemia on potentsiaalselt surmaga lõppev seisund, mis nõuab viivitamatut ravi. Ravivõimalused hõlmavad neerusiirdamist, dialüüsi ja muid tavaliselt neerupuudulikkusega seotud ravimeetodeid. Mõnel juhul võib seda seisundit leevendada konkreetsete toitumismuudatuste tegemise või muul viisil häire algpõhjuse kõrvaldamisega. Näiteks võib kuseteede ummistuse eemaldada või patsient võib muuta oma dieeti, et leevendada hüpotensiooni või vähendada üldist valgutarbimist.
Õige hoolduse ja algpõhjustega tegeleva ravi abil on häiret võimalik ravida ilma invasiivsete tehnikateta. Kui need meetodid ebaõnnestuvad, võivad patsiendi elu päästmiseks olla vajalikud invasiivsed meetmed.