Viimaste uuringute kohaselt on tõuge teha lõpp inimkonna sõltuvusele fossiilkütustest. Kui varasemad uuringud näitasid, et tahkete osakestega saastunud õhu sissehingamise tõttu suri igal aastal ligikaudu 4.2 miljonit inimest, ei teinud need uuringud vahet fossiilkütuste heitkogustest põhjustatud surmade ja muude õhus leiduvate osakestega seotud surmade vahel.
Harvardi ülikooli koostöös kolme Briti ülikooliga tehtud 2018. aasta uuring jõudis järeldusele, et tegelik arv on enam kui kaks korda suurem kui varem arvati, st 8.7 miljonit surmajuhtumit. See tähendab, et peaaegu iga viies surmajuhtum maailmas on otseselt seotud fossiilkütuste põletamisega, mis võib põhjustada astmat, vähki, südame isheemiatõbe ja muid haigusi.
“Me ei saa puhta südametunnistusega jätkata fossiilkütustele lootmist, kui teame, et sellel on nii tõsine mõju tervisele ja elujõulised, puhtamad alternatiivid,” ütles Eloise Marais, uuringu kaasautor. Uuringute kohaselt on fossiilkütustel põhineva õhusaaste kõige halvema tasemega piirkonnad Põhja-Ameerika, Euroopa ja Kagu-Aasia.
Faktid fossiilkütustest:
Paljud inimkonna kasutatud fossiilkütused hakkasid moodustuma üle 300 miljoni aasta tagasi, süsiniku perioodil.
2019. aastal ületas USA taastuvenergia tarbimine esimest korda enam kui 130 aasta jooksul söe tarbimist.
Vaatamata taastuvenergia poole pöördumisele tarnitakse umbes 85 protsenti maailma energiast fossiilkütustest.