Madal dopamiini tase võib kaasa aidata mitmetele terviseprobleemidele, sealhulgas depressioonile, kaalutõusule ja motoorse kontrolli kadumisele. Selle kemikaali bioloogilist puudujääki on seostatud selliste haigusprotsessidega nagu tähelepanupuudulikkuse hüperaktiivsuse häire, kroonilise väsimuse sündroom ja Parkinsoni tõbi. Mõned uuringud on näidanud, et normaalsest madalama dopamiinitasemega inimestel võib olla suurem risk ravimite või alkoholi lisandite tekkeks.
Depressioon on üks levinumaid madala dopamiinitasemega seotud probleeme. Väsimus, huvi kaotus varem nauditud tegevuste vastu ja võimetus keskenduda on depressiooni tavalised sümptomid. Narko- ja alkoholisõltuvus kujuneb mõnikord välja depressiooniga toimetulekumehhanismina, kui haige inimene otsib viise, kuidas end paremini tunda, isegi kui lühiajaliselt. Madala dopamiinitasemega seotud kaalutõus võib paljudel juhtudel olla seotud emotsionaalse söömisega.
Motoorse kontrolli kaotamisest tingitud liikumisprobleemid võivad tekkida madala dopamiinitaseme tõttu. Spetsiifilised sümptomid võivad hõlmata kõndimisraskusi, tasakaalu säilitamist ning jäigad käed ja jalad. Probleemid peenmotoorikaga võivad selle seisundiga inimesel raskendada kahvli hoidmist, särgi nööpimist või kirja kirjutamist.
Kroonilise väsimuse sündroom on sageli seotud madala dopamiini tasemega. Lisaks tugevale väsimusele võivad selle häire sümptomiteks olla lihas- ja liigesevalu, kurguvalu ning keskendumis- või keskendumisraskused. Selle seisundiga inimene võib sageli magada tunde, kuid ärkab tunne, nagu ta poleks üldse maganud.
Tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire, mida sagedamini nimetatakse ADHD-ks, võib mõnel juhul olla põhjustatud või süvenenud dopamiini taseme langusest. Dopamiini madalam tase võib põhjustada keskendumisprobleeme ja aidata kaasa ADHD arengule. Muudes olukordades võib selle kemikaali puudumine tähelepanuhäirete sümptomeid halvendada. Lapsed ja noorukid on altid ADHD-le, kuigi mõnikord täheldatakse seda ka täiskasvanutel.
Parkinsoni tõbe iseloomustavad värinad ja lihaste jäikus ning arvatakse, et see on seotud madala dopamiini tasemega. Selle haiguse täiendavateks sümptomiteks võivad olla liikumishäired, neelamisraskused ja kognitiivsed probleemid. Kui kahtlustatakse dopamiinipuudust, tuleb täpse diagnoosi ja patsiendi konkreetsetest vajadustest lähtuva individuaalse raviplaani saamiseks pöörduda arsti poole.