Pleomorfne adenoom on süljenäärmete healoomulise kasvaja kõige levinum vorm. Seda nimetatakse ka segakasvajaks, kuna selle histoloogiline või koeline päritolu pärineb erinevatest rakutüüpidest. Kasvaja on tavaliselt kõva, liikuv ja valutu üksik mass, mis kasvab aja jooksul aeglaselt.
Enamik seda tüüpi kasvajaid areneb kõrvasüljenäärmetes, harvemini esineb submandibulaarsetes näärmetes ja väiksemates süljenäärmetes. Süljenäärmed vastutavad sülje tootmise eest suus. Parotiidnääre on suurim süljenääre, mis asub ülemiste hammaste lähedal ja vahetult kõrva all. See nääre toodab poole päevasest süljest läbi drenaažitorude, mida tuntakse süljekanalitena. Sellel on kaks sagarat, pindmine ja sügav, eraldatud näonärviga. Submandibulaarsed näärmed asuvad seevastu just keele all, samas kui väikesed süljenäärmed piiritlevad huuled, suu ja kõri.
Pleomorfne adenoom esineb tavaliselt 45–60-aastastel täiskasvanutel ja seda diagnoositakse sagedamini naistel kui meestel. Pleomorfse adenoomiga seotud tegurid võivad hõlmata ahelsuitsetamist ja kiirgusega kokkupuudet. Enamasti on see aga tingitud süljejuhade ummistusest, mis pärsib sülje äravoolu näärmetest. On teatatud paljudest pleomorfse adenoomi ravimata juhtudest. Ravimata kasvajad võivad kordumise tõttu kogeda pahaloomulisi muutusi. Vähi transformatsiooni nimetatakse pahaloomuliseks segakasvajaks või kartsinoomiks ex pleomorfseks adenoomiks.
Adenoome testitakse tavaliselt peene nõela aspiratsiooni (FNA) abil. FNA on histopatoloogiline meetod, mida kasutatakse laialdaselt selle ohutuse tagamiseks pleomorfse adenoomi diagnoosimisel. Protseduuri viib tavaliselt läbi patoloog, arst, kes on spetsialiseerunud kudede uurimisele, et määrata kindlaks haiguse põhjus. Uuring lõpetatakse kasvajaproovi võtmisega nõela ja süstla abil. Seejärel töödeldakse koeproove laboris ja patoloog loeb need läbi. Kasvaja asukoha ja suuruse määramiseks kasutatakse sageli ka kompuutertomograafiat (CT) ja magnetresonantstomograafiat (MRI).
Pleomorfse adenoomi ravi hõlmab üldiselt kirurgilist resektsiooni või kasvaja poolt mõjutatud organi osa eemaldamist. Parotiidnäärme healoomulise kasvaja resektsioon tehakse tavaliselt pindmise parotidektoomia või kõrvasüljenäärme pindmise sagara eemaldamise teel. Kordumise vältimiseks tehakse sageli ka täielik parotidektoomia, milleks on mõlema sagara eemaldamine, kuid see operatsioon võib põhjustada näonärvi kahjustusi. Kirurgiline ekstsisioon ehk kasvaja täielik eemaldamine skalpelli abil tehakse enamasti healoomuliste kasvajate korral väiksemates süljenäärmetes ja submandibulaarsetes näärmetes.