Arvatakse, et lühinägelikkus ja kaugnägelikkus ehk lühinägelikkus ja kaugnägelikkus on kaks kõige levinumat nägemisprobleemi maailmas. Lühinägelikud inimesed näevad tavaliselt asju, mis on lähedalt, kuid neil on sageli probleeme kauguses olevate asjade nägemisega. Inimestel, kes on kaugnägelikud, on tavaliselt vastupidine probleem. Lähedal olevad asjad tunduvad eristamatud, samas kui kaugel olevad asjad on selgelt näha. Lühinägelikkust ja kaugnägelikkust põhjustavad tavaliselt sarvkesta kõveruse kõrvalekalded või silmapalli enda ebanormaalne pikenemine või lühenemine. Mõlemat seisundit saab üldiselt korrigeerida prillide või kontaktläätsedega.
Lühinägelikkus, nägemisprobleem, mida sageli nimetatakse lühinägelikkuseks või lühinägelikkuseks, tekib tavaliselt siis, kui sarvkesta kõver on liiga väljendunud või kui silmapall ise on pikliku kujuga. Need füüsilised kõrvalekalded tähendavad, et valgusel võib silma võrkkestani jõudmiseks kuluda kauem kui peaks. Kaugemal asuvate objektide valgusel võib lühinägeliku inimese võrkkestani jõudmiseks kuluda nii kaua aega, mistõttu võivad kaugemal asuvad objektid paista fookusest väljas. Müoopia võib olla rohkem või vähem raske, olenevalt silma struktuurse kõrvalekalde ulatusest. Silmaarstid saavad tavaliselt lühinägelikkust korrigeerida retseptiga prillide, püsivate või ühekordselt kasutatavate kontaktläätsede või LASIK-i silmaoperatsiooniga.
Hüperoopia ehk nägemisprobleem, mida sageli nimetatakse kaugnägelikkuseks või kaugnägelikkuseks, tekib tavaliselt siis, kui sarvkesta kõver on liiga vähe väljendunud või kui silmapall ise on ebanormaalselt kokku surutud. Need silma struktuuri kõrvalekalded tähendavad, et valguskiired võivad jõuda silma võrkkesta varem kui peaks. Lähedal asuvatelt objektidelt peegelduvad valguskiired võivad võrkkestani jõuda liiga vara, nii et lähemad objektid paistavad fookusest väljas, samas kui kaugemal asuvad objektid on selge fookusega. Jällegi võib hüperoopia olla rohkem või vähem raske, olenevalt silma struktuursete kõrvalekallete ulatusest. Silmaarstid saavad seda seisundit tavaliselt korrigeerida samal viisil kui lühinägelikkust, kasutades prille, kontaktläätsi, siirdatavaid kontaktläätsi või LASIK-i operatsiooni.
Lühi- ja kaugnägemine, kuigi tavaline ja kergesti korrigeeritav, võib sageli aja jooksul järk-järgult halveneda. Inimestel, kes kannatavad nii lühinägeliku kui ka kaugnägeliku nägemise probleemide all, soovitatakse tavaliselt regulaarselt läbi viia silmauuringuid ja kanda korrigeerivaid läätsi, mis aitavad nägemise halvenemist aeglustada.