Pigmenteeritud villonodulaarne sünoviit on seisund, mis mõjutab liigeseid ümbritsevat sünoviaalmembraani. Seda seisundit täheldatakse kõige sagedamini põlves, kuigi see võib tekkida ka liigestes, nagu puus ja käed. Põhjus pole teada; ei tundu olevat geneetiline komponent ja puuduvad ilmsed riskitegurid, mis võiksid anda vihjeid selle kohta, miks mõnel inimesel tekib pigmenteerunud villonodulaarne sünoviit.
Selle seisundiga inimestel ilmnevad sünoviaalmembraanis healoomulised kasvajad. See põhjustab vedeliku kogunemisel põletikku ja turset. Liiges võib muutuda jäigaks ja raskesti liigutavaks ning patsiendil on sageli liigeses valu. Turse võib tekkida väga kiiresti, mis võib diagnoosimist keerulisemaks muuta, kuna see võib tunduda venituse või nikastuse tagajärjel.
Pigmenteeritud villonodulaarse sünoviidi tuvastamiseks saab kasutada mitmeid diagnostilisi vahendeid. Liigeses oleva vedeliku proovi saab analüüsida ja liigest saab uurida ka meditsiinilise pildiuuringuga, näiteks MRI-ga. Liigese palpatsioon võib samuti anda vihjeid, kuna võib esineda mass, mis näitab, et liigeses või selle ümber on kasvajaid.
Lisaks liigese liikumisulatuse piiramisele ja valu tekitamisele võib pigmenteerunud villonodulaarne sünoviit sööda ka ümbritsevasse luusse, põhjustades kahjustusi. Sel põhjusel on vaja haigusseisundit ravida, eelistatavalt enne, kui kahjustused on hakanud tekkima. Ravi hõlmab operatsiooni, mille käigus eemaldatakse osa sünoviaalmembraanist ja ülekasv, taastades liigese normaalsema seisundi. Korduvus pärast operatsiooni on aga väga kõrge, peaaegu 50%. Sel põhjusel soovitavad mõned arstid kasutada liigese kiiritusravi liiga kiiresti kasvavate rakkude kõrvaldamiseks, et vältida liigse kasvu taastumist.
Seda haigusseisundit esineb kõige sagedamini 20–45-aastastel meestel. Kahjuks on selles vanuserühmas meestel ka risk liigesevigastuste (nt nikastuste) tekkeks, mis võivad raskendada pigmenteerunud villonodulaarse sünoviidi diagnoosimist, kuna arst ei pruugi seda haigusseisundit kohe ära tunda. võib kuluda mitu kuud või isegi aastaid, et mõista, mis toimub. Kui pigmenteerunud villonodulaarne sünoviit taastub või on põhjustanud tõsiseid kahjustusi, võib kirurg soovitada kunstliigese paigaldamist. Liigese asendamine on invasiivsem ja keerulisem protseduur ning seetõttu soovitatakse seda ainult siis, kui see tundub patsiendile hea valik.