Virofaag on subviraalne aine, mis kasutab enda paljundamiseks viiruse paljunemismehhanisme ja pärsib seda tehes peremeesviiruse paljunemist. 2012. aasta seisuga on teada vaid kolm virofaagi, mida nimetatakse sputniku virofaagiks, maviiruse virofaagiks ja Organic Lake Virophage’iks (OLV). Neid virofaage on täheldatud ainult madala järgu eluvormide (nt amööbide) puhul, kuid teadlased loodavad avastada inimesi mõjutavate viiruste virofaage, nii et neid saaks võimaluse korral kasutada ravivahendina.
Osa põhjustest, miks virofaagid töötavad, on viiruse struktuur. Viirused on nakkavad ja sisaldavad geneetilist materjali, kuid tavaliselt ei kirjeldata neid kui “elusaid” selles mõttes, nagu on bakterid ja muud nakkusetekitajad. Kõik viirused, olgu need lihtsad või keerulised, on kaetud valguümbrisega, mida tuntakse kapsiidina; Teadlased püüavad sageli välja töötada ravimeid, mis sihivad kapsiidis olevaid valke, püüdes oma katsealustes viirusi hävitada.
Virofaagi puhul saab tekitaja eksisteerida ainult organismis, kus eksisteerib mõni muu viirus. Sputniku virofaagi puhul võib see eksisteerida ainult amööbides, mis sisaldavad Acanthamoeba polyphaga mimiviirust, mida nimetatakse ka mamaviiruseks. Sputniku virofaag kasutab seejärel mamaviiruse paljunemisseadet, mis pärsib mamaviiruse paljunemist ja paneb selle tekitama ebanormaalseid vorme, mis ei suuda ellu jääda – näiteks võib mamaviirus toota ebanormaalset kapsiidi. Ühes uuringus leiti, et sputniku virofaag vähendab mamaviiruse paljunemist 70 protsenti.
Kuigi virofaage on seni leitud vaid madala järgu eluvormides, loodavad teadlased leida neid, mis mõjutavad inimese haigusi põhjustavaid viirusi. Kui selliseid virofaage leitaks, saaks neid tõenäoliselt kasutada viirushaiguste meditsiinilise ravi osana, kuid seda tüüpi ravi on siiski täiesti teoreetiline.
Virofaage võrreldakse sageli bakteriofaagidega, viirustega, mis on arenenud bakterite saagiks. Bakteriofaagide kohta on teada palju rohkem; bakterid kujutavad endast ka viiruste jaoks looduslikku potentsiaalsete ressursside kogumit, seega on mõistlik, et viirused kohaneksid, et neid ära kasutada. Bakteriofaagidel on potentsiaali ka haiguste ravimisel; neid võib näiteks kasutada ravimiresistentsete bakterite ründamiseks.