Kloorilööve on teatud tüüpi nahalööve, mis tekib tavaliselt pärast seda, kui inimene on klooriga kokku puutunud. Mõnikord nimetatakse seda seisundit basseini lööbeks, kuna inimesed põevad sageli pärast basseinis viibimist selle haigusega alla. Üldiselt tekib lööve kohe pärast kokkupuudet klooritud veega. Lööbe esimene märk on tavaliselt häiriv sügelus. Enamikul juhtudel kaob lööve mõne päeva jooksul.
Tavaliselt pannakse kloori vette, kus elab mitu inimest. Sel põhjusel pannakse see tavaliselt avalikesse basseinidesse, mullivannidesse ja veeparkide vette. Seda kasutatakse tavaliselt desinfektsioonivahendina, et tappa bakterid, mis võivad nendes tihedalt asustatud vetes kasvada. Enamiku inimeste jaoks ei ole väikestes kogustes klooriga kokkupuude kahjulik, kuid teistele võib isegi minimaalne kokkupuude kemikaaliga põhjustada allergilise lööbe. Inimesel, kellel tekib kloorilööve, võib öelda, et tal on klooriallergia.
Äärmuslik sügelus on tavaliselt kloori lööbe peamine sümptom. Sügelus võib alata mõne minuti jooksul pärast kokkupuudet või mitme tunni kuni päeva jooksul pärast kokkupuudet klooriga. Enamik inimesi leiab, et nende nahal joonduvad väikesed punnid. Kühmud võivad moodustuda laigudena mitmel pool kehal. Mõjutatud piirkonnad võivad olla ka punased ja paistes, mis võib põhjustada tugevat valu.
Kloori lööbe vältimiseks võib võtta mõningaid meetmeid. Kui ujute avalikus basseinis ja inimene on kloori suhtes tõsiselt allergiline, võib olla hea mõte küsida basseini haldajatelt või haldurilt basseini kloorisisalduse kohta. Pärast ujumist peaks inimene oma ujumistrikoo koheselt ära võtma, et piirata klooriga kokkupuutumist. Lisaks võib abi olla ka vannis käimisest nii enne kui ka pärast kloori sisaldavasse vette sisenemist.
Kloori lööbe raviks võib inimene osta käsimüügist kreemi või salvi. Enamik seda tüüpi nahaärrituse jaoks mõeldud kreeme võib sisaldada kortikosteroide. Lisaks võib sügelusvastane salv leevendada pidevat sügelust, mis võib olla lööbe üks probleemsemaid sümptomeid. Kuni lööbe möödumiseni peaks nakatunud inimene pesema antibakteriaalse seebiga ning hoidma ärritunud kohad võimalikult puhtad ja kuivad. Kui lööve ei parane mõne päevaga või kui inimesel tekivad tõsisemad sümptomid, nagu palavik, lööbe levik, värvuse muutus või lööbe väljavool, tuleb õige ravi saamiseks pöörduda tervishoiutöötaja poole.