Mitteinvasiivne kolonoskoopia on selline, mille käigus arst saab patsiendi jämesoolest pilte ja kasutab arvutit, et muuta need kujutised selle soolestiku kolmemõõtmeliseks animeeritud vaateks. Seda protseduuri nimetatakse sageli virtuaalseks kolonoskoopiaks ja seda saab teha kas arvuti- või magnetresonantstomograafia (MRI) abil. Virtuaalse kolonoskoopia eesmärk on sama, mis tavalisel kolonoskoopial, mille eesmärk on otsida polüüpe, käärsoolevähki ja muid ebakorrapärasusi või haigusi. Virtuaalseks kolonoskoopiaks valmistumine ja selle läbimine sarnaneb traditsiooniliseks kolonoskoopiaks valmistumisega ja selle läbimisega. Nagu enamiku meditsiiniliste testide puhul, on virtuaalsel kolonoskoopial nii eeliseid kui ka puudusi.
Soole ettevalmistamine mitteinvasiivseks kolonoskoopiaks on sarnane traditsioonilise kolonoskoopia omaga. Üks kuni kolm päeva enne protseduuri peab patsient puhastama oma seedetrakti kõigist tahketest ainetest. Aja jooksul tarbib patsient vedelat dieeti, mis võib koosneda veest, tavalisest kohvist ja teest ning puljongist, kuigi mõned arstid lubavad ka tahket toitu, nagu želatiin.
Õhtul enne virtuaalse kolonoskoopia kavandamist võtab patsient lahtisti. Tavaliselt on lahtistiks pill või pulber, mida patsient peab veega segama ja jooma. Mõnikord soovitab patsiendi arst kasutada ka suposiiti, et eemaldada lahtistist järele jäänud rooja. Sellegipoolest on mõnikord vajalik, et patsient läbiks nn väljaheite märgistamise. Selle protsessi käigus joob patsient ainet, mis on ette nähtud ülejäänud väljaheidete katmiseks, et arst saaks selle tuvastada ja tulemuste hulgast välja jätta.
Tavaliselt joob patsient meditsiinilist kontrastainet, kui on aeg teha mitteinvasiivne kolonoskoopia. See sööde on vedelik, mis aitab arstil tuvastada kõrvalekaldeid, muutes jämesoole heledaks. Seejärel selgitab arst, kuidas patsient peaks end lauale asetama, kuid patsiendid lamavad enamasti kõhul, selili, külili või nende kolme kombinatsiooni.
Järgmisena sisestab arst õhukese toru patsiendi päraku kaudu pärakusse. Kui protseduur hõlmab CT-d, pumpab toru vingugaasi jämesoolde selle laiendamiseks. MRI jaoks kasutatakse aga jämesoole laiendamiseks teist kontrastainet. Kujutiste püsivuse tagamiseks võib patsient protseduuri ajal teatud aegadel hinge kinni hoida. Üldiselt võib virtuaalne kolonoskoopia kesta kuni 15 minutit.
Mitteinvasiivsel kolonoskoopial on nii eeliseid kui ka puudusi. Näiteks võib mitteinvasiivne käärsoole test anda selgemaid pilte, ei hõlma kogu käärsoole pikkust ega vaja tavaliselt sedatsiooni. Teisest küljest nõuavad need testid siiski toru sisestamist, ei võimalda polüüpe eemaldada ega tuvasta teatud väiksemaid polüüpe. Mõned tervisekindlustusplaanid ei hõlma virtuaalseid kolonoskoopiaid ja kuni tehnoloogia laiemalt tuntuks ei saa, pole kõigil meditsiiniasutustel nende tegemiseks vajalikke seadmeid. Nende plusside ja miinuste põhjal otsustab iga patsient ja tema arst, kas virtuaalne kolonoskoopia on tema jaoks õige.