Enamikus arstikabinettides määratakse patsiendi elutähtsad näitajad enne, kui arst läbivaatusruumi siseneb. Üks registreeritavatest näidudest on patsiendi vererõhk, mida väljendatakse süstoolse kiiruse ja diastoolse kiiruse üle. Süstoolne ja diastoolne suhe annab arstile teada, kui palju survet avaldatakse arteritele, kui süda kokku tõmbub ja lõdvestub. Kõrge vererõhk on iseenesest potentsiaalselt ohtlik seisund, kuid süstoolse-diastoolse suhe võib ka arsti hoiatada, et patsiendil võib olla probleeme südame, neerude või vereringesüsteemiga. Ebatavaliselt madal vererõhk võib olla dehüdratsiooni, sisemise verejooksu, teatud põletikuliste haiguste või südamehaiguste sümptom.
Südamelöök koosneb kahest eraldi toimingust. Süda tõmbub kokku, surudes vere südamest välja, et see saaks kogu kehas ringelda. See on süstoolne faas. Pärast kokkutõmbumist süda lõdvestub, et veri pääseks oma kambritesse. Lõdvestunud staadium on tuntud kui diastoolne faas.
Patsiendi vererõhu analüüsimisel vaatab arst nii iga numbrit kui ka süstoolse-diastoolse suhet. Üle 50-aastastel patsientidel pööravad arstid tavaliselt rohkem tähelepanu süstoolsele arvule. Inimeste vananedes suureneb süstoolne määr tavaliselt arterites naastude ja arterite kalduvuse tõttu aja jooksul jäigastuda. Kui süstoolse-diastoolse suhe on suurem kui 140/90, teab arst, et patsiendil võib olla kõrge vererõhk.
Kui nooremal patsiendil on kõrge süstoolse-diastoolse suhe, võib arst kahtlustada, et selle põhjuseks võib olla kõrgem vererõhk. Arst võib hinnata patsiendi südameklapi defekti või küsida, kas patsiendil on neeruhaiguse sümptomeid. Kuna vererõhk võib päevade lõikes või kellaaja lõikes oluliselt erineda, on diagnoosimiseks sageli vaja rohkem kui ühte näitu.
Ebanormaalselt madala süstoolse-diastoolse suhtega patsiente võib olla vaja hinnata sisemise verejooksu suhtes. Haavandid ja vigastused on tavalised sisemise verejooksu põhjused, nagu ka aneurüsmid või veresoonte seinte nõrkused, mis võivad lõhkemisel põhjustada sisemist verejooksu. Teatud haigused, nagu pankreatiit ja divertikuliit, võivad samuti põhjustada sisemist verejooksu. Patsiendi vererõhu näit võib anda arstile teavet, mis viitab ühele neist seisunditest.
Kuigi arst võib patsiendi süstoolse-diastoolse suhte põhjal palju õppida, ei piisa ainult vererõhust, et diagnoosida. Arst kuulab ka patsiendi südant, kontrollib tema pulssi, kuulab hingamist ja küsib küsimusi muude võimalike sümptomite kohta. Arsti hinnangusse kaasatakse ka muud olulised näitajad, nagu patsiendi temperatuur ja kaal.