Biloom ehk sapiteede tsüst on sapikogumik kõhu sees, mis on kapseldunud epiteelirakkudega. Seda tüüpi tsüstide tekkele võivad kaasa aidata mitmed olukorrad ning saadaval on mitu ravivõimalust, olenevalt selle asukohast, suurusest ja raskusastmest. Sapiteede tsüstiga seotud sümptomid võivad varieeruda, kui tsüst nakatub, võib mõnel patsiendil tekkida selliseid probleeme nagu kõhuvalu ja -tundlikkus või sellised sümptomid nagu palavik ja segasus.
Sapp, maksas toodetav vedelik, mängib seedimisprotsessis rolli. Biloomi tekke kaks levinumat põhjust on maksakahjustus ja sapiteede probleemid. Need ladestused võivad tekkida ka pärast sapipõie eemaldamist. Tsüsti saab tuvastada kõhu ultraheliuuringu abil, mille käigus on pildil selgelt näha sapi ladestumine. Pildistamise abil saab otsustada, kas on vaja midagi ette võtta.
Mõnel juhul laheneb probleem iseenesest ja keha imendub järk-järgult sisu tagasi. Muudel juhtudel võib tsüst vajada äravoolu, eriti kui see on suur ja keha ei suuda seda ise puhastada või kui see nakatub. Nakatumise korral kaasneb drenaažiga loputamine, et veenduda, et kogu nakatunud materjal on puhastatud. Olenevalt asjaoludest võib sisse jätta ka äravoolu, et see paranemise ajal ära voolaks.
Kui osutub vajalikuks biloomi tühjendamine, võib soovitada antibiootikumide kasutamist infektsiooni vältimiseks või sellega toimetulemiseks. Need ravimid võivad takistada mikroorganismide kasvu, mis võivad probleemi ära kasutada, et kehas kanda kinnitada. Põletikuvastaseid ravimeid võib välja kirjutada ka põletiku ja turse leevendamiseks, mis võib patsiendile ebamugavust tekitada. Patsiendil võidakse soovitada ka puhata, kuni sapiteede tsüst paraneb.
Inimesed, kellel on biloomide oht, hõlmavad maksakahjustusega inimesi või inimesi, kellel on olnud koletsüstektoomia protseduur. Neid patsiente jälgitakse tavaliselt tüsistuste, sealhulgas tsüstide nähtude suhtes, mis võimaldavad tervishoiutöötajatel tüsistusi varakult tuvastada, enne kui need muutuvad tõsiseks meditsiiniliseks probleemiks. See on üks oluline põhjus järelkohtumiste tegemiseks ja nende pidamiseks, kuna meditsiinilised probleemid ei pruugi varajases staadiumis sümptomeid tekitada, mistõttu patsient võib tunda end tervena, kuid vajab ravi.