Dementsusel on erinevad etapid, mis mõjutavad kognitiivseid võimeid ja mälukaotust erinevates aspektides. Need on üldiselt erinevad inimestel, kellel see haigus areneb. Kõige tüüpilisemalt nimetatakse esimest etappi varajaseks dementsuseks või kergeks dementsuseks. Kaugelearenenud dementsust võib olla raske kontrollida.
Dementsuse ravi algab sageli õige diagnoosiga. Dementsuse hindamist viib tavaliselt läbi koolitatud spetsialist. Selle progresseeruva seisundi varajased hoiatusmärgid, mis tavaliselt tabavad eakaid inimesi, näitavad. Varajane mälukaotus tekib tavaliselt alguses.
Dementsusega patsient võib muutuda unustamatuks ja unustada igapäevaelus kriitiliste ülesannete täitmise. Oluliste kuupäevade, nimede või tähtpäevade unustamine võib sageli olla märguandeks. Dementsuse varases staadiumis olevad patsiendid leiavad sageli, et vajavad organisatsioonilist abi, et aidata neil haigusseisundiga toime tulla. Ajastamise tööriistad ja märkmikud võivad mõnele inimesele abiks olla.
Järgmises etapis muutuvad dementsuse sümptomid inimese lähedastele ja sõpradele ilmsemaks. Selles etapis võib toimuda pidev isiksuse muutus. Pereliikmed võivad ära tunda ebatavalisi tegusid või suutmatust ühiseid ülesandeid tõhusalt täita. Need muudatused võivad hõlmata tegevusi, mis on täiesti ebaloomulikud.
Selles teises etapis ei pruugi dementsusega patsient juhiseid täielikult omastada ja võib tekkida vajadus neid mitu korda korrata. Ta võib muutuda sagedamini ärrituvaks ja ärrituvaks, näidates üles frustratsiooni ülesannete täitmise pärast, mida ta kunagi kergesti omandas. Tekkima võivad hakata depressiooni esimesed nähud.
Dementsuse viimane staadium võib olla piisavalt tõsine, et põhjustada inimesel ulatuslikku düsfunktsiooni. Kognitiivsed võimed, arutlusvõime ja loogika võivad tõsiselt halveneda. Patsiendi mõtted võivad olla irratsionaalsed ning probleemiks võivad olla ka paranoia ja usaldamatus. Enamasti ei saa patsient sooritada olulisi igapäevaseid toiminguid, nagu tualettruumi kasutamine või ise toitmine. Dementsuse kaugelearenenud staadiumis võib patsient eirata isiklikku hügieeni ja välimust.
Varajases kuni mõõdukalt kaugelearenenud staadiumis dementsusega patsientide raviviisina võivad abiks olla mälutunnid või mängud. Mõned neist tegevustest võivad olla mõistatused või kaardimängud. Kasutada võib ka kognitiivse mõtlemise viktoriini. Neid võib teha kodus või teraapiaseansil koolitatud spetsialistiga.
Dementsusega patsientidele võib määrata ka medikamentoosset ravi. Mõnedel dementsuse ravimitel on kõrvaltoimed ja patsientidel võib tekkida tüsistuste oht. Südamehaigustega patsiendid ei pruugi sobida teatud ravimitega, mida kasutatakse dementsuse sümptomite raviks.