Seos aneemia ja hematokriti vahel seisneb punaste vereliblede arvus ja hemoglobiinis. Hematokrit on vereproovis sisalduvate punaste vereliblede tase, väljendatuna protsentides. Võrreldes viitab punaste vereliblede madal arv aneemiale, mille tulemuseks on madal hemoglobiinisisaldus veres.
Hemoglobiin on valk, mida leidub kõigis punastes verelibledes ja mis moodustab ligikaudu 35% igast rakust. Sellised valgud vastutavad hapniku transportimise eest hingamisteedest teistesse organitesse ja kehasüsteemidesse. Kui hematokrit ehk punaste vereliblede kontsentratsioon on madal, ei ole kehal piisavalt hemoglobiini hapniku nõuetekohaseks transportimiseks, mille tulemuseks on aneemia. Sellisena on hemoglobiin peamine ühendav tegur aneemia ja hematokriti vahel.
Inimestel aneemia testimisel kasutavad meditsiinitöötajad testi, mida nimetatakse täielikuks vereanalüüsiks (CBC), mis võtab patsiendi vereproovi ja mõõdab nii hemoglobiini kui ka hematokriti taset. CBC testi abil saavad meditsiinitöötajad määrata punaste vereliblede protsendi kehas ja hemoglobiini kontsentratsiooni nendes punastes verelibledes. Madala hematokriti ja madala hemoglobiini kombinatsioon põhjustab aneemia diagnoosi.
CBC analüüsid aneemia ja hematokriti kõrvalekallete suhtes on kõigil patsientidel ühesugused. See, mis kujutab endast madalat hematokriti ja sellest tulenevat aneemilist diagnoosi, sõltub aga soost ja vanusest. Näiteks vastsündinutel on normaalne hematokriti vahemik 55–68%, sõltumata soost. Teise võimalusena on puberteedieas läbinud täiskasvanud naistel normaalne hematokriti tase vahemikus 38–46%, kusjuures 40% peetakse keskmiseks. Täiskasvanud meespatsientidel on normaalne hematokrit keskmiselt umbes 45%.
Hemoglobiini, aneemia ja hematokriti CBC-testi tulemuste paremaks mõistmiseks on vaja protsessi mõista. Tulemused määratakse vereproovi tsentrifuugimisega, et veri eraldada kihtideks; punased verelibled koonduvad ühte kihti, valged verelibled aga teise kihti. Analüüsides iga kihi suurust terviku suhtes, saavad laboritehnikud määrata punaste vereliblede ligikaudse kontsentratsiooni. Täiendavad testid hindavad iga punavereliblede ligikaudset suurust, et määrata hemoglobiini tase ja kas aneemia diagnoos on õigustatud.
Aneemia põhjused on väga erinevad ja võivad hõlmata vigastusi, neeruhaigusi, alatoitumust, artriiti ja meditsiinilisi ravimeetodeid, nagu keemiaravi. Kuigi aneemia ja hematokrit on diagnoosi saamiseks omavahel seotud, ei saa hematokriti ja hemoglobiini testid kindlaks määrata aneemia täpset põhjust. Selle asemel, kui aneemia esinemine on CBC testimise abil kindlaks tehtud, peavad meditsiinitöötajad haigusseisundi konkreetse põhjuse kindlakstegemiseks edasi uurima.