On suur hulk tingimusi, mis võivad põhjustada jalgade tuimust. Mõned neist on ajutised ja kahjutud, samas kui teised võivad olla rasked ja eluohtlikud. Tuimus võib esineda samaaegselt ühes või mõlemas jalas. Need võivad olla ajutised ilmse vallandajaga (nt kehv istumisasend) või pikaajalised, mille põhjus on ebaselge, näiteks psühholoogiline või füüsiline seisund, närvipõletik või selgroovigastus.
Kõige sagedasem ajutise tuima jalgade põhjus on kehv vereringe või piiratud verevarustus, mis on põhjustatud piiravast istumisasendist. Ristjalgade asend või istumine ühe või mõlema jalaga keha alla surudes võib pärssida verevoolu või avaldada survet närvile, mille tulemuseks on ühe või mõlema jala tundlikkuse kaotus. Kuigi see ajutine tuimus ja sellega kaasnevad nõelad on lühiajaliselt ebamugavad, on kahjutud ja kaovad kiiresti, kui jalad viiakse õigesse asendisse ja verevool taastub.
Hüperventilatsiooni põhjustavad seisundid, nagu ärevus- ja paanikahäired, võivad samuti põhjustada käte ja jalgade tuimust. Hüperventilatsioon on väga kiire hingamine, mis suurendab järsult hapnikutarbimist. Vereringes olev hemoglobiin püüab absorbeerida kõrget hapnikusisaldust, mille tulemuseks on hapnikurikka vere vähenemine. See põhjustab sageli tundlikkuse kaotust patsiendi jäsemetes, eriti kätes ja jalgades, kuna keha püüab säilitada hapnikku elutähtsamate funktsioonide jaoks. Kui õige hingamine ja hapnikusisaldus taastuvad, taastub tunne kiiresti kahjustatud piirkondadesse.
Krooniline kehv vereringe on jalgade ja käte tuimuse peamine põhjus. Vanus, kehv elustiil, vähene liikumine, suitsetamine, ebatervislik toitumine ning mitmesugused vigastused ja haigused võivad põhjustada halba vereringet. Nendel juhtudel on kehal raskusi piisava hapnikusisaldusega vere ringlemise eest, eriti jäsemetes. Närvirakud jäävad seejärel hapnikuvaeseks ja ei suuda anda piisavaid signaalivastuseid, mille tulemuseks on tundlikkuse kaotus.
Vigastusest või meditsiinilistest seisunditest tingitud närvikahjustus on teadaolevalt peamine jalgade tuimuse põhjus. Jalas võib ärritunud või kinni jäänud närv põhjustada tundlikkuse puudumist, eriti pika aja jooksul, ja see on tavaliselt tarsaaltunneli sündroomi tagajärg. Sarnaselt randme karpaalkanali sündroomiga kaasneb selle seisundiga tarsaalkanali põletik. Närvid, sidemed ja kõõlused kulgevad läbi tarsaaltunneli, mis on väga väike ja väga vähe ruumi. Kui mõni neist struktuuridest muutub põletikuliseks või kahjustub, võib närv jääda tunneli külgede ja põletiku allika vastu. See häirib närvi võimet signaale saata ja vastu võtta ning põhjustab tuimust, valu ja liikumispiiranguid.
Jalade tuimus ja kipitus pärast vigastust võivad viidata potentsiaalselt tõsisele lülisamba või seljaaju kahjustusele. Sellistel juhtudel tuleb edasiste kahjustuste vältimiseks viivitamatult taotleda meditsiinilist sekkumist. On ka palju muid haigusi, mille sümptomiks võivad olla jalgade tuimus. Kui patsient kannatab selle tunde all ja ilmselge põhjus puudub, tuleb viivitamatult pöörduda arsti poole.