Enesehinnang ja muusika on seotud mitmel viisil. Muusika ei vaja kuulajaga ühenduse loomiseks keelt. Selles mõttes võib öelda, et muusika on hingekeel. See mõjutab kuulaja meeleolu ja võib mõjutada kuulaja enesehinnangut selle käivitatava meeleolu kaudu. Meloodia, viisijupp, heli või mõni laulutekst võib olla seotud mõne mälestusega, mis on talletunud inimese meelesoppidesse. Selle mälestusega seotud tunded võivad sellel ajahetkel olla kuulaja enesehinnangu seisundi vallandajaks.
Näiteks võib keegi, keda rünnati liftis klassikalise muusika mängimise ajal, seostada klassikalist muusikat abituse ajaga, mis võib põhjustada klassikalist muusikat kuuldes madala enesehinnangu tunde. Teisest küljest võib seesama klassikaline muusika tekitada rõõmsaid meenutusi inimeses, kes seostab seda muusikat õnneliku hetkega oma elus. Inimese jaoks, kes alles kuulab klassikalist muusikat esimest korda, võib tema meeleolu olla mõjutatud ainult sel määral, et laul võib olla rahustav, nauditav või rahustav. Seetõttu võib sama muusika erinevaid inimesi erinevalt mõjutada.
Erinevate kogemuste puhul ei saa öelda, et enesehinnangul ja muusikal on valem, mille kohaselt mis tahes konkreetse muusikapala mõju mõjutaks kuulajate meeleolu – ja järelikult ka enesehinnangut – samal viisil. Efektid tulenevad enamasti assotsiatsioonitundest ja muusika tekitatud meeleoluga seotud tunnete tajumisest. Mõne inimese jaoks võib räppmuusika kuulamine end hästi tunda, tõstab enesekindlust ja tõstab ka enesehinnangut. Teiste jaoks võib see lihtsalt tunduda suure mürana, mis masendab neid veelgi ja langetab nende enesehinnangut.
Enesehinnang ja muusika on omavahel seotud ka seetõttu, et see muusikatüüp, mida inimene kõige rohkem kuulab, võib tema ellusuhtumist tajutavalt mõjutada. Näiteks võib mõnele inimesele jääda mulje, et neil, kes kuulavad palju heavy metal rocki, on sageli pessimistlikum ellusuhtumine kui neil, kes kuulavad R&B-d, kantrit või klassikalist muusikat. Enesehinnangu ja muusika tõeline mõju seisneb selles, kuidas kuulaja tajub ja töötleb muusikat oma alateadvuses seoses tajutava mõjuga, mida see tema meeleolule avaldab.