Mälukaotuse testimise võimalusi on erinevat tüüpi, mis võimaldavad mõõta ja kategoriseerida mälukaotust. Mälukaotuse mõõtmine ja kategoriseerimine aitab arstidel täpselt diagnoosi määrata, mis omakorda aitab neil määrata patsiendile parima ravi. Need mälukaotuse testimisvõimalused on erineva pikkusega.
Näiteks võivad arstid anda lühikese mälukaotuse testi, näiteks Mini-Cog. Mini-Cog testi tehes ütleb arst kolm sõna ja palub patsiendil need sõnad hiljem meelde jätta. Samuti palub arst patsiendil kella joonistada. Võib olla ka lühike vaimse seisundi eksam, näiteks Folsteini vaimse seisundi minieksam (MMSE), mis hindab orienteerumist ajale ja kohale, tähelepanu, aritmeetilist arvutamist, meenutamist, igapäevast keelt ja motoorseid oskusi.
Mäluprobleeme peetakse tavaliselt siis, kui ta ei suuda MMSE-s 20-st 30-st küsimusest õigesti teha. Näidisküsimused MMSE-s on “mis on teie nimi?” või “mis on täna kuupäev?” või seda laadi esemeid. Teised elemendid võivad hõlmata 100-st tagasiloendamist, lihtsat aritmeetikat, sõnade seeria kordamist või erinevate sõnade tagurpidi kirjutamist.
Arst võib otsustada teha pikema mälukaotuse testi, näiteks ADAS-Cog, mille kestus on 30 minutit. Samuti võib olla rohkem neuropsühholoogilisi mälukaotuse testimise võimalusi. Näiteks võivad olla testid, mis hõlmavad lisaks mäluoskuste testimisele ka keele, visuaal-ruumilise, probleemide lahendamise, keskendumisvõime hindamist.
Eksamile võidakse lisada meditsiinilised testid, näiteks uriinianalüüs või vereanalüüs, et teha kindlaks, kas esineb kilpnäärme- või vitamiinipuudus. Võib teha ka aju pildiuuringuid, näiteks magnetresonantstomograafiat (MRI) või kompuutertomograafiat (CT). Need konkreetsed skaneeringud tehakse inimese aju kuju ja mahu kindlaksmääramiseks, kontrollides samal ajal insuldi, kasvaja või peavigastuse sümptomeid, mis võivad põhjustada mäluprobleeme. Lisaks mälutestidele tehakse ka positronemissioontomograafia (PET), funktsionaalne MRI ja ühe footoni emissiooniga kompuutertomograafia (SPECT), et hinnata aju hapniku ja suhkru kasutamist.
Mälu hindamisel võib Alzheimeri tõvega seotud valgu taseme mõõtmiseks teha seljaaju vedeliku testi. Samuti võidakse mõnel juhul teha geenitesti, sest arstid teavad, et geneetiline variatsioon nimega APOE4 on pärast 65. eluaastat seotud mäluprobleemide ja dementsuse suurenenud tõenäosusega. Muidugi ei arene kõigil APOE4-ga inimestel tingimata välja Alzheimeri tõbi. Siiski tehakse mõnikord APOE4 test.