Mis on sulcus?

Anatoomias on sulcus volt, lõhe või pragu. Neid struktuure võib leida kogu kehas, täites mitmeid erinevaid funktsioone, kuid kõige äratuntavamad vaod asuvad ajus. Need moodustavad ajus iseloomuliku voltide mustri, mis suurendavad selle pindala, koos rõngakujulise ajuharjaga. Paljudel loomadel on sooneline aju, millel on sulcus ja gyrus muster, mis võimaldab nende pead jääda suhteliselt väikeseks, samal ajal kui nende aju laiendab pindala ja funktsionaalset võimekust.

Iga aju soonte muster on veidi erinev. Mitmed suured sulgud kipuvad olema üsna järjepidevad kõigi liigiliikmete puhul ning aju uurivad inimesed võivad neid nimetada ja kasutada orienteerumiseks. Näiteks inimestel jagab lateraalne sulcus otsmiku- ja parietaalsagara oimusagarast, tsentraalne sulcus aga kulgeb parietaal- ja otsmikusagara vahel. Neid ajus olevaid sooni kasutatakse orientiiridena, mis aitavad inimestel tuvastada konkreetseid huvipakkuvaid piirkondi ajus.

Sulkuse sees on ajurakud piki soone külgi tihedalt kokku pakitud. Ajukoor, mis ümbritseb aju pinda, järgib rõngast ja sulci, kusjuures ligikaudu kaks kolmandikku inimese ajukoorest asub ajuvoltide vahel. Ajurakud osalevad puudutuste ja muude sensoorsete sisendite tõlgendamises ning voltide tekitatud laienenud pindala võimaldab loomal omada suuremat ajukoort kui muidu. Volditud ajuga loomad kipuvad olema rohkem arenenud kui lamedate või suhteliselt kortsudeta ajudega loomad.

Anatoomid on sajandeid huvitanud ajuvoldude iseloomulikku mustrit. Varased anatoomid koostasid lahkamiste ja ajuuuringute tulemused ning mitmed tuvastasid ajus spetsiifilisi korduvaid anatoomilisi tunnuseid, nimetades neid võrdluseks. Ajufunktsiooni mõistmise paranedes on muutunud täpsemaks ja detailsemaks ka erinevaid struktuure ümbritsev nomenklatuur.

Ajuuuringud on võimaldanud inimestel tuvastada aktiivsust erinevates ajupiirkondades. See annab teavet selle kohta, kuidas aju normaalsetes tingimustes toimib ja mis juhtub, kui ajupiirkonnad on kahjustatud. Mõnikord on ajul võimalik kahjustuste korvamiseks end sisuliselt ümber ühendada, samal ajal kui muudel juhtudel võivad insuldid, traumad ja muud ajuvigastused kognitiivset funktsiooni püsivalt kahjustada.