Meditsiinilise seisundi diagnoosimisel otsivad arstid teatud märke, nagu valu, turse või punetus. Mõnikord võib probleem põhjustada valu, kui keha on kindlas asendis, ja üks selline näide on Psoas märk. Kui patsient tunneb valu, kui ta üritab liigutada paremat puusa üles vastu survet, mida arst paremale põlvele avaldab, võib esineda pimesoolepõletik või abstsess.
Kõhu sees on palju erinevaid elundeid maost jämesooleni. Kui inimesel tekib valu kõhus, võib põhjuseks olla palju erinevaid haigusi. Ajaloo ja kogemuste kaudu kasutavad arstid valu põhjuse kitsendamiseks teatud tüüpi valu teatud kohas, teatud tingimustel. Psoas märk on üks neist diagnostikavahenditest.
Tavaliselt on arsti esimene samm kõhuvalu hindamisel kahjustatud piirkonna õrn puudutamine ja vajutamine. Pärast seda sammu saab ta liikuda spetsiifilisemate testide juurde. Psoas märgi korral avaldab arst survet paremale jalale põlvest kõrgemale. Seejärel proovib patsient paremat puusa selle surve vastu liigutada. Kui kõhuvalu süveneb, kui patsient seda proovib, siis on olemas positiivne Psoas märk.
Apenditsiit on üks võimalik diagnoos pärast positiivset Psoas-märki. See haigusseisund on pimesoole põletik, mis on seedesüsteemi külge kinnitatud väike tühi kott, mis ei täida olulist funktsiooni, vaid näib olevat inimeste eelajaloolistest esivanematest jäänud. Abstsess, mis on mäda sisaldav põletikuline kehaosa, võib samuti põhjustada positiivset Psoas-märki.
See märk ei ütle arstile, et patsiendil on kindlasti pimesoolepõletik või abstsess, kuid muudab mõne nimetatud seisundi diagnoosimise varasemast tõenäolisemaks. Koos Psoas märgiga saab ta arvestada, kus patsient tunneb valu kõhus ja selle valu tüüpi. Teised konkreetsed liigutused ja nende liigutuste tulemused võivad samuti aidata probleemi diagnoosida, näiteks obduraatori märk, mis põhjustab valu, kui patsiendi põlv on kõverdatud ja parem puus on sissepoole pööratud. Lisaks kõhupiirkonnale iseloomulikele diagnostilistele tunnustele kontrollib arst ka muid sümptomeid, nagu temperatuur, turse ja hingamisvõime vähenemine.