Magnetresonantstomograafia (MRI) artrogramm on meditsiiniline diagnostikavahend, mida kasutatakse, et võimaldada arstil uurida keha kõhre seisundit. Arst süstib kontrastainet ja seejärel teeb röntgenpildi. Seda tehakse liigesele, et diagnoosida kõrvalekaldeid, nagu turse või valu, mis võivad viidata kõhre rebendile või muule degeneratsioonile. MRI artrogramm võib paljastada ka kõhrehaiguse või ebanormaalse tsüsti kasvu. See protseduur on mitteinvasiivne ega põhjusta tavaliselt kõrvaltoimeid, mis on hullemad kui kerge ebamugavustunne.
Kuigi MRI artrogramm on lihtne protseduur, peaks patsient siiski hoolitsema kõigi haigusseisundite avalikustamise eest. Röntgenitehnik peab teadma, kas patsiendil on allergiaid, artriiti või astmat. Uuritavat liigest ümbritsev infektsioon võib tulemusi segada. Samuti peab tehnik teadma, kas patsient on diabeetik või tal on veritsushäire, neeruhaigus või kas tal on hiljuti olnud operatsioon. Lisaks tehakse neid pilditeste harva rasedatele naistele.
Kuna MRI artrogramm tehakse patsiendi täieliku teadvuse ajal, mitte üldnarkoosis, ei ole toidu- ja veetarbimise piiramine vajalik. Erandiks on see, kui patsient on laps, kes on protseduuri pärast närvis ja vajab rahustit, et see kogu aeg paigal püsiks. Mõned täiskasvanud patsiendid võivad nõuda ka rahustit, eriti kui neil on klaustrofoobia või ärevushäire.
Enne protseduuri palutakse patsiendil eemaldada kõik ehted, kehaaugud ja kõik eemaldatavad hambaravitööd, näiteks proteesid. Samuti ei tohi patsientidel olla metallist esemeid, nagu juuksenõelad, pastakad või metallist tõmblukud. Magnetriba tõttu võivad masina tööd häirida ka muud esemed, näiteks kuuldeaparaadid ja krediitkaardid. Need, kellele on implanteeritud seadmed, nagu südamestimulaatorid, sisekõrvaimplantaadid ja kunstjäsemed või südameklapid, peavad oma kohalolekust teavitama ka tehnikut.
Tõenäoliselt palutakse patsiendil protseduuri ajal kanda haiglamantlit. Ta lamab röntgenilaual ja arst teeb liigese tuimaks, enne kui sinna kontrastvärvi süstib. Seejärel palub arst patsiendil lamada MRI-masina “voodile”, mis seejärel sisestatakse skanneris olevasse tunnelisse. Patsiendid peavad lamama täiesti paigal, et skaneerimine korralikult toimiks. Protseduuri see osa võib kesta 20 kuni 90 minutit.
Patsientidel, kellele tehakse magnetresonantstomograafia artrogrammi, ei ole taastumisaega vaja, kuid patsientidel on soovitatav umbes 12 tunni jooksul vältida rasket füüsilist koormust. Protseduurile järgneva päeva jooksul võib uuritud liigeses olla märgata “praksuvat” heli. See on normaalne ja tuleneb kontrastvärvist. MRI artrogrammi peetakse ohutuks protseduuriks ja kõrvaltoimed on väga haruldased. Mõned patsiendid võivad kogeda kerget, ajutist valu, turset või kerget ebamugavustunnet.