Ekstraokulaarsed lihased on iga silma läheduses asuvad lihased, mis on silmaliigutuste kontrollimiseks olulised. Mõlema silma erinevate liigutuste eest vastutavad kuus lihast. Need on külgmised, mediaalsed, alumised ja ülemised sirglihased ning alumised ja ülemised kaldus lihased. Igal neist ekstraokulaarsetest lihastest on spetsiifilised funktsioonid, mis võimaldavad igal silmal teatud suundades liikuda.
Mediaalne sirglihas suunab iga silma liikuma sissepoole nina suunas. Seda liikumist nimetatakse adduktsiooniks, mis tähendab, et liikumine on suunatud sissepoole või nina poole. Külgmine sirglihas seevastu teostab just vastupidist tegevust. See suunab iga silma ninast eemale, liigutades seda väljapoole. Röövimine on termin, mida sageli kasutatakse silma väljapoole liikumise kohta.
Ülemine sirglihas vastutab enamasti silmade ülespoole liikumise eest, mida nimetatakse kõrguseks. Samuti aitab see pöörata kummagi silma ülaosa nina või intorsiooni suunas. Alumine sirglihas teeb vastupidiseid liigutusi, näiteks suunab enamasti silma põranda poole ehk süvendi poole ning pöörab ka kummagi silma ülaosa ninast eemale ehk väljapressimist. Mõlemad silmavälised lihased aitavad kaasa ka silmade adduktsioonile.
Ülemine kaldus lihas vastutab peamiselt silma intorsiooni eest. Mõned selle tegevused hõlmavad depressiooni ja silmade röövimisliigutusi. Alumine kaldus lihas täidab peamiselt kummagi silma väljapressimist. Muud tegevused hõlmavad tõstmist ja röövimist.
Kõiki neid silmaväliseid lihaseid stimuleerivad kraniaalnärvid. Silma motoorne närv innerveerib mediaalset sirglihast, alumist sirglihast, ülemist sirglihast ja alumisi kaldus lihaseid. Abducens närv stimuleerib lateraalset sirglihast, trohhee närv aga toimib silmade ülemisele kaldus lihasele. Nende närvide vigastus võib põhjustada sellega seotud silmaväliste lihaste halvatuse või halvatuse. Kõige sagedamini esinev sümptom ekstraokulaarse lihase halvatuse korral on kahelinägemine või kahelinägemine.
Kesknärvisüsteem koordineerib mõlema silma liikumist, võimaldades neil vaadata samas suunas. Kui vasak silm liigub väljapoole, järgib parem silm tavaliselt seda suunda, liikudes nina poole. Silmade liikumist samas suunas nimetatakse versioonideks. Vergents on silmade liigutused, mis järgivad vastupidist suunda, näiteks konvergentsi korral, kus mõlemad silmad on suunatud nina poole.