Kollektiivne alateadvus on psühhoanalüütik Carl Jungi välja töötatud kontseptsioon, mis koosneb jagatud ideede liitmisest, mis väidetavalt on universaalsed kogu inimkonnas. Selle asemel, et neid teadlikult mõista ja üksikisikute vahel edasi anda, öeldakse, et need ideed on osa alateadlikust meelest, mis on inimeste mõtlemise ja käitumise aluseks, ning Jung uskus, et need on tuhandete aastate inimühiskonna ja -kultuuri päritud pärand. Jungiliku kollektiivse alateadvuse ideesse uskujad väidavad, et see seletab paljusid korduvaid teemasid inimese mütoloogias ja sümboolikas.
Jung uskus, et indiviididel on isiklik teadvuseta teadvus, mida teavitasid nende endi kogetud kogemused. Jungi sõnul mõjutasid isiklik alateadvus ja kollektiivne alateadvus seda, kuidas inimesed omavahel suhtlevad, aga ka ühiskonda üldiselt. Kuna inimesed ei osale aktiivselt alateadlikus meeles toimuvates protsessides, ei pruugi nad olla teadlikud alateadvuse mõjust nende käitumisele ja mõtteviisidele.
Kollektiivse alateadvuse teooria kohaselt on teatud universaalsed arhetüübid, mis on tuttavad kogu inimkonnale, nagu targad vanad naised või süütud lapsed, ning need arhetüübid mõjutavad inimeste omavahelist suhtlemist. Nad mängivad rolli ka mütoloogias ja on märkimisväärne, et mõnel kultuuril on sarnased mütoloogilised teemad, isegi kui neil puudub tegelik kontakt. Samuti on paljude kultuuride sümboolikal üllatavaid ühisjooni ja mõned inimesed omistavad need sarnasused kollektiivsele alateadvusele.
Selle asemel, et olla täielikult väljakujunenud müüdid ja sümbolid või minevikukogemused, on kollektiivne alateadvus abstraktsete ideede kogum. Arvatakse, et need ideed mängivad kujundavat rolli nii psühholoogilises arengus kui ka inimühiskonna üldises olemuses. Mitmetes psühholoogiakoolides on viidatud ideele “puudutada” kollektiivset alateadvust, et pääseda juurde teabele ja ideedele, aga ka aruteludes kunsti, muusika ja muu inimeste loodud loometöö üle.
Sarnaselt teistele psühhoanalüüsis kasutatavatele teooriatele ei saa seda kontseptsiooni kliinilises keskkonnas testida ja mõned inimesed vaidlustavad kollektiivse alateadvuse olemasolu. Selle vastuargumendid hõlmavad tõsiasja, et lisaks iseloomulikele sarnasustele on üle maailma ka metsikuid erinevusi sümboolikas, müütis ja kultuuris ning sarnasused võivad olla liialdatud kokkusattumused. Mõned inimesed leiavad, et see kontseptsioon, nagu ka teised psühhoanalüütilise kogukonna välja töötatud teooriad, on abiks psühholoogilise stressi lahendamise või elusündmuste töötlemise analüüsi või teraapia käigus.