Teadlastel pole aju keerukate toimimiste kohta kindlat teavet. Inimese aju on keeruline ja muljetavaldav organ, milles on 86 miljardit neuronit ja tuhandeid sünapse neuroni kohta. Aju moodustavad närvivõrgud täidavad mitmesuguseid funktsioone, nagu sensoorse teabe kogumine ja stiimulitele reageerimine, õppimine ja otsuste tegemine. Pidevate uuringute käigus avastavad teadlased uusi asju aju funktsioonide kohta ja lükkavad ümber müüte, mida kunagi peeti faktiks. Näiteks arvati kunagi, et aju erinevad osad – parem ja vasak – juhivad erinevaid funktsioone ja inimesed on kas “parema ajuga” või “vasaku ajuga”. Kuigi on tõsi, et mõnikord eelistatakse teatud funktsioonide jaoks kasutada oma ajupiirkonda, on teadlased leidnud, et mõistet “parema ajuga” või “vasakpoolse ajuga” ei eksisteeri.
Varem uskusid enamik, et parem aju on ruumilise tuvastamise, visuaalsete ja kunstiliste võimete ning muusikaliste oskuste kodu, samas kui vasaku aju domineerivateks tunnusteks on keeleoskus, loogiline arutluskäik ja ratsionaalsed oskused, nagu matemaatilised võimed. Teadlased usuvad aga nüüd, et loovus ja analüütiline mõtlemine nõuavad kogu aju kasutamist ning just ühendused erinevate ajupiirkondade vahel teevad need ülesanded võimalikuks. Seega toetuvad matemaatik ja muusik oma töö teostamisel kõigile ajupiirkondadele.
Tänapäeva populaarses kultuuris tuginevad paljud enesearengu tööriistad sellele mõistele, et nad on “parema ajuga” või “vasakpoolse ajuga”. Arvestades uusi uuringuid, mis selle arusaama ümber lükkavad, on parem mitte sattuda nende kategooriate ja siltide peale. Aju on väga muutumisvõimeline. See võib õppida ja luua uusi ühendusi neuronite vahel. Parimad aju arendamise harjutused on harjutused, mis julgustavad aju neid uusi ühendusi looma. Nii et keegi, kes on matemaatikas nõrk, saab selle oskuse tugevdamiseks regulaarselt tegeleda matemaatikaülesannete ja loogikaülesannetega.
Mõned ettevõtted müüvad aju parandamiseks mõeldud töövihikuid või arvutimänge. Need tooted võivad olla kasulikud, kuid pole alati vajalikud. Ajutegevused esinevad paljudes igapäevatoimingutes. Enda sundimine ilma kalkulaatorita tšekiraamatut tasakaalustama või ostukorvis olevate kaupade põhjal toidupoe vahekaarti hindama on lihtsad igapäevased harjutused, mis tugevdavad analüüsioskust. Veel mõned harjutused on ristsõnade lahendamine, antud sõnas või lauses olevate tähtedest uute sõnade koostamine ning loendite koostamine ja esemete järjestamine kappidesse või kappidesse. Nende harjutuste eesmärk on kasutada analüütilist arutluskäiku ja loogikat ning ükski meetod pole tingimata parem kui teine.