Ajukasvaja on aju ebanormaalse rakukasvu piirkond. Neid kasvajaid nimetatakse ka neoplasmideks ning on mitut tüüpi ajukasvajaid, mis liigitatakse nende esinemispiirkonna ja suuruse järgi. Paljud kasvajad on pahaloomulised, mis tähendab, et nad nõuavad teatud tüüpi arstiabi. Oluline on otsida neuroloogiliste häirete ravi varajases staadiumis, kuna ajukasvajad ja muud neuroloogilised seisundid süvenevad ainult hullemaks, kui nendega ei tegeleta.
Kasvajad on põhjustatud kontrollimatust rakkude jagunemisest, mis põhjustab turse. Mõned kasvajad on põhjustatud geneetilistest defektidest, mis põhjustavad kasvaja moodustumist, samas kui teised arenevad vastusena keskkonnale või juhusliku mutatsiooni tulemusena, mis on saadud rakkude dubleerimisel kohas. Kasvaja tekkeks on vaja ainult ühte viltu läinud rakku, kuna see rakk dubleerib end peatumata, põhjustades kasvaja tekkimise. Kolju lähialadel võib see väga kiiresti muutuda tõsiseks probleemiks.
Ajus võib tekkida kasvaja, nagu ka kraniaalnärvides ja kolju näärmetes. Kui pahaloomuline kasvaja esineb mujal kehas, võib see anda metastaase ka ajju, põhjustades neoplasmi arengut. Kui kasvaja muutub piisavalt suureks, hakkavad ilmnema sümptomid, mistõttu arst soovitab meditsiinilist testimist, mida saab kasutada kasvaja diagnoosimiseks ja tuvastamiseks.
Ajukasvajaid iseloomustavad sageli neuroloogilised sümptomid, nagu pearinglus, tasakaaluhäired, ähmane nägemine, isiksuse muutused, segasus, mälukaotus, lihaste kontrolli puudumine ja ebaselge kõne. Rasketel juhtudel võivad tekkida krambid ja muud ohtlikud sümptomid. Need sümptomid on põhjustatud kasvaja poolt ajule avaldatavast survest. Kui kasvajal lastakse eriti suureks kasvada, võib see takistada verevarustust selle ajupiirkonnas, kus see asub, põhjustades rakusurma ja püsivaid kahjustusi.
Kasvaja olemasolu tuvastamiseks saab kasutada meditsiinilisi pildiuuringuid, nagu MRI-d. Kasvajat saab aga kinnitada vaid ajust võetud koeproovi uurimisega. Kui ajukasvaja on tuvastatud ja hinnatud, saab arst arutada ravi lähenemisviise ja töötada välja raviplaani. Sageli on soovitatav kasvaja ekstsisioon, välja arvatud juhul, kui kasvaja asub mitteoperatiivses kohas, ning kasvaja hävitamiseks ja kordumise vältimiseks võib kasutada keemiaravi, kiiritust ja muid tehnikaid.