Meckeli skaneering on diagnostiline test, mida kasutatakse peensoole kõrvalekalde, mida nimetatakse Meckeli divertikuliks, skriinimiseks. See kõrvalekalle on kaasasündinud, mis tähendab, et see esineb sünnihetkel. Lapsed, kellel kahtlustatakse seda kõrvalekallet, peavad diagnoosimiseks läbima Meckeli skaneerimise. Kui uuringu tulemused on positiivsed, tehakse lapsele peensooleoperatsioon, kui ta on piisavalt vana.
Meckeli divertikulaari ebanormaalsus on väike kühm või kott peensoole niudesooles. See kõrvalekalle esineb ligikaudu kahel protsendil elanikkonnast. Nendest kõrvalekalletega inimestest kogevad sümptomeid ainult kaks protsenti.
Enamikul juhtudel ilmnevad Meckeli divertikulaariga sündinud lastel sümptomid 2-aastaselt või jäävad nad kogu elu asümptomaatiliseks. Sümptomid, nagu maohaavandid ja seedetrakti verejooks väikelastel, võivad viidata Meckeli divertikulaari olemasolule ning lapsele võidakse teha diagnostilise protsessi osana Meckeli skaneerimine. Skaneerimisel kasutatakse tuumadiagnostika tehnoloogiat, et määrata kindlaks ebanormaalselt paikneva mao limaskesta piirkonnad. See aitab diagnoosida Meckeli divertikulaari, sest suurel osal juhtudest paiknevad mao limaskesta rakud kõrvalekalde kohas.
Skaneerimiseks valmistumiseks ei tohi laps süüa ega juua neli tundi enne planeeritud uuringuaega. Lisaks peab lapse hooldaja tagama, et laps ei läbiks 24 tunni jooksul enne Meckeli diagnostilist skaneeringut ühtegi baariumi kasutavat testi. See on oluline kaalutlus, sest paljud lapsed läbivad lisaks Meckeli testile ka muid diagnostilisi teste.
Meckeli skaneerimisel süstitakse testitavale lapsele intravenoosselt väike kogus radioaktiivset ainet nimega tehneetsium-99. See süst võib põhjustada väikest ebamugavustunnet ja mõnikord kipitustunnet. Kui tehneetsium-99 liigub läbi vereringe, koondub see piirkondadesse, kus asuvad mao limaskesta rakud ehk mao limaskesta rakud. Pärast tehneetsium-30 süstimist kulub Meckeli skannimiseks tavaliselt 60–99 minutit. Selle aja jooksul peab laps paigal püsima, mistõttu soovitavad paljud kliinikud kodust kaasa võtta raamatu, mänguasja või mõne muu lemmikeseme, mis aitab tal lõõgastuda.
Pärast skaneerimise lõpetamist on lühike ooteaeg, kuni tehnikud saavad tagada, et skaneering on diagnoosimisel abistamiseks piisava kvaliteediga. Lapse jaoks ei ole vaja taastumis- ega puhkeperioodi. Pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et skaneering on kvaliteetne, võib laps ja tema vanem või saatja kliinikust lahkuda.