Hullu lehma tõbi, ametlikult tuntud kui veiste spongioosne entsefalopaatia (BSE), on veiste haigus, mis ründab kesknärvisüsteemi. See tähendab, et see liigub läbi seljaaju ja aju, tappes sõna otseses mõttes ajurakke ja jättes ajusse augud. Selle haiguse nähtavad tagajärjed on nakatunud lehma ebakorrektne või hullumeelne käitumine, sellest ka nimetus hullu lehma tõbi. Hullu lehma tõbi võib edasi kanduda inimestele, kes söövad nakatunud lehma liha. See muudab haiguse kahekordselt ohtlikuks – ohustab nii toiduvarusid kui ka üksikuid inimelusid.
1980. aastate lõpus nähti BSE-d esmakordselt Briti veistel. Arvatakse, et see sattus veiste populatsiooni sarnase lambahaiguse kaudu. Sel ajal lisati veiste söödale tapetud lammaste ja lehmade kõrvalsaadusi, et suurendada nende tarbitava valgu hulka, ja arvatakse, et see praktika põhjustas veiste haiguse.
Inimestel, kes söövad saastunud veiseliha, tekib sellega seotud haigus, mida nimetatakse Creutzfeldt-Jakobi tõve uueks variandiks (nvCJD). See on neuroloogiline haigus, mille progresseerumine ja toime on inimestel sarnane veiste hullulehmatõvega. Euroopas, peamiselt Suurbritannias, nakatus ja suri sellesse haigusvormi üle 150 inimese Euroopas. Kuna BSE-d põhjustav nakkustekitaja võib mitu aastat uinuda, võttis pusle tükkide kokkupanek veidi aega, kuid praegu arvatakse, et haigus kandub edasi väära kujuga valgu, mida nimetatakse priooniks, kaudu. Seda ainet leidub närvisüsteemi kudedes, seega on liha, mis ei pärine nendest kudedest – st loomade aju- ja seljakoest – tõenäoliselt ohutu.
Hullu lehma tõbe on viimastel aastakümnetel kontrolli alla saadud, välistades närvisüsteemi kudede kasutamise veisesöödas ja jahvatatud lihatoodetes, nagu hamburger ja vorst. USA-s on hiljuti olnud mitmeid hullu lehma tõve juhtumeid, kuid need olid isoleeritud ja arvatakse, et need on ohjeldatud. Praegu puudub selle haiguse ega inimese uue CJD jaoks ravi. Piirkondades, kus toiduahel on kahtlane, vältige jahvatatud liha või loomaaju sisaldavate roogade söömist.