Raev ja viha on kaks agressiivse emotsionaalse reaktsiooni vormi, mille võivad vallandada olukorrad, mis on masendavad, valusad või ähvardavad. Raevu ja viha erinevus on kraadi küsimus. Kuigi viha on mõnes olukorras sobiv reaktsioon, võib raev viia kontrollimatu ja vägivaldse käitumiseni. Raev on seotud meditsiinilise seisundiga, mida nimetatakse vahelduvaks plahvatusohtlikuks häireks, ja ohtliku sotsiaalse käitumisega, nagu liiklusraev. Nii raev kui ka viha on füsioloogiliste tegurite tagajärg, mis tekitavad inimestes ja teistes loomades äärmuslikke reaktsioone ohtudele.
Kõigil olenditel on sissejuurdunud, instinktiivsed reaktsioonid tajutavatele ohtudele, mida mõnikord nimetatakse ka võitle või põgene refleksiks. Kõrgematel loomadel, sealhulgas inimestel, juhivad neid reaktsioone hormoonid ja aju emotsionaalne keskus, amygdala. See primitiivne, kuid oluline organ ei tee vahet tõelistel ohtudel elule ja jäsemetele vähem tõsistel ohtudel, nagu ebaviisakas käitumine. Seetõttu reageerivad inimesed mõnikord vihaga, mis on olukorraga võrreldes ebaproportsionaalne. Äärmuslikel juhtudel võib see põhjustada raevu, mis on inimesele või läheduses olevatele inimestele ohtlik.
Viha on võimas emotsioon, mis võib mõnikord ületada inimese paremat otsustusvõimet. See on aga sobiv vastus paljudele olukordadele ning viha on võimalik väljendada tervislikel ja konstruktiivsetel viisidel, mis võivad probleemi lahendada ilma kuritahtliku käitumise või vägivallata. Näited hõlmavad tugevalt sõnastatud teabevahetust asjakohastele ametiasutustele, vägivallatuid proteste ja isegi õiguslikke meetmeid. Paljud terapeudid ja nõustajad pakuvad viha juhtimise programme, et õpetada vahet tervislike ja ebatervislike reaktsioonide vahel.
Raev ja viha tulenevad nii mandelkeha võimest alistada ratsionaalne mõtlemine, nn mandelkeha kaaperdamine, mis võib olla eluohtlikes olukordades ülitähtis. Kuid igapäevaelus on enamik inimesi sunnitud vihaseid tundeid maha suruma, isegi kui see on asjakohane. See võib põhjustada emotsionaalseid probleeme, nagu vahelduv plahvatusohtlik häire. See paneb inimese toime panema raevu, reageerides suhteliselt väikestele probleemidele, näiteks liiklusõnnetustele. Sageli teatavad inimesed hiljem, et nad “lõhkusid” ega suutnud oma käitumist kontrollida.
Need vahejuhtumid on muutunud nii tavaliseks, et uudistemeedia on võtnud kasutusele väljendi “road rage” koos hilisemate variatsioonidega nagu “air rage”, mis tähendab vägivaldseid puhanguid kommertslennukitel. Kontrollimatu raev võib põhjustada ka vägivalda ja mõrvu, näiteks massilisi tulistamisi koolides ja töökohtades. Vaimse tervise spetsialistid soovitavad viise, kuidas hoida raevu ja viha kontrolli alt väljas. Meditatsioon, sügav hingamine ja sarnased tehnikad on osutunud tõhusaks, et aidata inimestel rahulikuks jääda isegi kriisi ajal. Füüsilised tegevused, nagu kontaktsport, võimaldavad inimestel väljendada agressiivset käitumist sotsiaalselt vastuvõetaval viisil.