Laktatsidoos on tõsine tervislik seisund, mis tuleneb piimhappe kogunemisest veres. See seisund on ohtlik, kuna hape koguneb verre kiiremini, kui see eemaldatakse. Piimhape on valmistatud punastest verelibledest ja lihasrakkudest. Hape tekib siis, kui hapniku tase organismis oluliselt langeb. Selle seisundiga inimene peab pöörduma viivitamatult arsti poole.
Kõige sagedamini tekib laktatsidoos intensiivse füüsilise koormuse tõttu. Üldiselt, mida rohkem inimene treenib, seda rohkem hapnikku on protsessi käigushoidmiseks vaja. Mõnikord ei suuda keha hapnikuvajadust rahuldada. Kui see juhtub, ei saa glükoosi enam piisavalt lagundada ja energia saamiseks kasutada. See võib põhjustada hüpoksiat või hapnikupuudust kehakudedes, mis võivad moodustada piimhapet ja selle suur kogunemine põhjustab laktatsidoosi.
Laktatsidoosil võivad olla mõned täiendavad põhjused. Mõnikord on haigusseisund põhjustatud olemasolevast meditsiinilisest seisundist. Sageli kaasnevad haigused hõlmavad kopsu-, maksa-, südame- ja neeruhaigusi. Kopsuhaigus võib hapnikutarbimist veelgi mõjutada. Lisaks võib neerude talitlushäire mõjutada nende võimet hapet organismist eemaldada.
Muud olemasolevad seisundid, mis võivad selle seisundini viia, on vähk, hingamispuudulikkus, hüpoglükeemia ja omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (AIDS). Seda võivad põhjustada ka verehaigused, nagu leukeemia ja aneemia. Lisaks on teada, et inimestel, kes on dehüdreeritud, kellel on alkoholimürgitus ja kes võtavad teatud ravimeid, eriti mõningaid diabeediravimeid, on tekkinud laktatsidoos.
Laktatsidoosi sümptomiteks võivad olla iiveldus, nõrkus, kõhuvalu ja higistamine. Seisund võib põhjustada ka hingamishäireid. Paljud inimesed kogevad väga kiiret hingamist, mis võib põhjustada õhupuudust. Samuti võib tekkida segasus, madal vererõhk ja niiske nahk. Kõige tõsisemad kõrvalnähud on šokk, teadvusetus ja surm.
Tavaliselt määravad arstid laktatsidoosi täpseks diagnoosimiseks erinevaid vereanalüüse. Uriini happesuse taseme kontrollimiseks võib teha ka uriinianalüüsi. Piisava ravi saamiseks tuleb kindlaks teha selle seisundi põhjus. Meditsiinilise põhjuse väljaselgitamiseks võib teha mitu testi. Analüüside tulemused võivad aidata arstil ravida happesuse taseme tõusu põhjustavat haigust.
Selle seisundi ravi on üldiselt otseselt seotud selle põhjusega. Näiteks kui põhjuseks on neeruhaigus, võidakse välja kirjutada teatud ravimid, mis aitavad neerudel paremini toimida. Sellisel juhul võidakse teha ka dialüüs. Mõnikord antakse vere happesuse neutraliseerimiseks naatriumvesinikkarbonaati. Kui arstil on põhjust arvata, et haigusseisundit mõjutavad mitmed tegurid, võib määrata rohkem kui ühe ravimeetodi.