Erotofoobia võib olenevalt kontekstist, milles seda kasutatakse, tähendada erinevaid asju, kuigi üldiselt viitab see hirmule või negatiivsele suhtumisele seksi ja inimeste seksuaalsuse suhtes. Kliinilises või psühholoogilises kontekstis kasutatav termin viitab tavaliselt sõnasõnalisele foobiale, mille puhul inimene kogeb seksuaalsusega silmitsi seistes hirmu või paanikat, või üldisele kirjeldajale, mis kirjeldab inimese suhtumist seksi. Erotofoobiat saab kasutada ka psühholoogiast ja vaimsest tervisest väljaspool ning see kirjeldab sageli sotsiaalseid või isiklikke hoiakuid seksi suhtes ja seda, kuidas üksikisikud suhtuvad inimese seksuaalsusesse.
Mõiste tuleneb “Erosest”, kreeka seksuaalarmastuse jumalast, ja fobost, kreeka sõnast hirmu kohta, millest pärineb ka “foobia”. Erotofoobiat kasutatakse sageli psühholoogilises kontekstis ühel kahest mõnevõrra erinevast tähendusest. Kui seda kasutatakse väga täpselt, viidates konkreetsele psühholoogilisele seisundile, viitab see intensiivsele ja sageli irratsionaalsele hirmule seksi ja seksuaalsuse ees. Erotofoobia all kannatav inimene kogeb sageli tugevat hirmu ja paanikatunnet, millega kaasnevad sageli füüsilised reaktsioonid, nagu kiirenenud hingamine, kiirem südametegevus ja suurenenud higistamine, kui ta puutub kokku olukordade või seksipiltidega. See hirm võib olla puhtalt irratsionaalne või tuleneda vägivaldse seksuaalakti pealtnägijatest või seksuaalse kuritarvitamise ohvriks langemisest.
Erotofoobia võib viidata ka üldisemale psühholoogilisele hoiakule seksi ja inimese seksuaalsuse suhtes, seda nii aktsepteerimise kui ka sallivuse osas. Selles kasutuses on termin sageli osa libisevast skaalast, mis puudutab seda, kuidas inimesed üldiselt inimseksuaalsusesse suhtuvad. Ühes otsas on need, keda võib kirjeldada kui erotofoobiat. Nad võivad olla seksuaalsuse kujutamise suhtes sallimatud, tõenäoliselt ei arutle seksist avalikult või vabalt ning nende seas, kes võivad olla erotofoobsed, võib väheneda rasestumisvastaste vahendite kasutamine ja seksuaalharidus. Skaala teises otsas on need, keda tembeldatakse erotofiilideks, kes on avatud seksile ja seksuaalsusele, aktsepteerivad sageli seksi kujutamist ja räägivad tõenäolisemalt seksist, sealhulgas seksuaalharidusest ja rasestumisvastaste vahendite kasutamisest.
Mõistet “erotofoobia” kasutatakse sageli ka ühiskonna ja üksikisikute kohta üldiselt ning selle mõistmiseks, kuidas teised seksi näevad. Keegi võib rääkida lääne tsivilisatsiooni erotofoobiast kui üldisest kirjeldusest sellest, kuidas USA või Euroopa inimesed seksi ja seksuaalsusse suhtuvad. Seda kasutatakse sageli kirjanduse või filmi kriitikas, et näidata, kuidas kunstnik on seksi ja seksuaalsusega tegelenud, ning seda saab kasutada ka kirjeldamaks, kuidas teised seksi kujutavad kunstiteosed näevad. Mõiste enda kasutamist kritiseeritakse siiski, kuna see rühmitab sõna “seks” ühte vaatepunkti, hoolimata inimese seksuaalsuse keerulisest olemusest.