Eesnääre on pähkli suurune nääre, mis asub meeste reproduktiivsüsteemis. Eesnäärme roll on seemnevedeliku tootmine ja säilitamine. Eesnäärmevähk on vähivorm, mis hõlmab eesnäärme piirkonnast pärinevat kasvu. See võib alata kasvajarakkudena eesnäärme piirkonnas ja levida teistesse kehaosadesse, sealhulgas luudesse ja lümfisõlmedesse. Kui lastakse sellel tasemel levida, on see vähk surmav.
Kõige sagedamini esinevad eesnäärmevähi sümptomid üle 50-aastastel meestel, sealhulgas urineerimisraskused, valu, kerge impotentsus ja veri uriinis. Varajases staadiumis ei ole aga tavaliselt hoiatavaid märke ega sümptomeid. Õnneks saab meditsiinitöötaja rutiinse eesnäärme kontrolli abil seda tüüpi vähki selle varases staadiumis hõlpsasti diagnoosida. See kontroll koosneb rektaalsest uuringust ja eesnäärme spetsiifilise antigeeni (PSA) vereanalüüsist.
Eesnäärmevähk algab siis, kui eesnäärme rakud muutuvad vähirakkudeks. Eesnäärmes leiduv väike kogus vähirakke hakkab paljunema ja lõpuks levima. Need rakud levivad eesnäärmekoesse, kus moodustub kasvaja.
Paljud tegurid võivad suurendada meestel seda tüüpi vähki haigestuda. Vanus on üks tegur, nagu ka geneetika. Kui see on või on olnud ühel pereliikmel, areneb see tõenäoliselt välja ka teisel meessoost sugulasel.
Mehe toitumine on veel üks potentsiaalne eesnäärmevähi riskitegur. Eelkõige näib riski suurendavat E-vitamiini puudumine. E-vitamiini leidub tavaliselt rohelistes köögiviljades, tomatites ja mõnedes mereandides. Madal D-vitamiini tase veres võib samuti kaasa tuua suurema vähiriski.
Teisest küljest võib aspiriini, ibuprofeeni ja teiste põletikuvastaste ravimite regulaarne tarbimine vähendada eesnäärmevähi riski. Kolesteroolitaset langetavad ravimid on samuti näidanud paljutõotavat riski vähendada.