Putamen on aju struktuur, mis moodustab osa basaalganglionidest. Basaalganglionid on rida seotud struktuure, mis asuvad eesaju põhjas ja osalevad paljudes erinevates protsessides, eelkõige liikumise ja õppimise reguleerimises. Basaalganglionide häired võivad sõltuvalt kahjustatud piirkondadest ja häire olemusest põhjustada mitmesuguseid häireid.
Putamen’i puhul on struktuur osa suuremast struktuurist, mida tuntakse dorsaalse juttkeha või lihtsalt juttkeha nime all. Putamen saadab koos sabatuumaga sõnumeid basaalganglionide teistele piirkondadele erinevate tegevuste reguleerimise eesmärgil ning võtab vastu sõnumeid ajukoorest, mida kasutab uute sõnumite formuleerimiseks. See juhtub alateadvuse tasandil; sisuliselt on see ajupiirkond autopiloodil.
Koos teiste basaalganglionide osadega osaleb putamen keha liikumises dopamiini, olulise neurotransmitteri, mida toodetakse mitmes ajupiirkonnas, abil. Basaalganglionid reguleerivad liigutusi, et hoida need sujuvad ja ühtlased ning võimaldada liikumisel suurt kontrolli ja täpsust. Mõnede neuroloogiliste häirete korral on need funktsioonid häiritud ja inimestel tekivad värinad, tahtmatud korduvad liigutused ja muud liikumishäired, kuna nende basaalganglionid ei suhtle korralikult üksteise ega ülejäänud ajuga. Need liikumishäired on eraldiseisvad närvikahjustusest põhjustatud häiretest.
Putamen mängib rolli ka õppimises, eriti tugevdavas õppes, mis on samuti seotud neurotransmitteri dopamiiniga. See struktuur sisaldab mitmeid kolinergilisi neuroneid, mis reageerivad atsetüülkoliinile, teisele neurotransmitterile, mis näib samuti osalevat õppimises. Kui inimesed suhtlevad oma keskkonnaga, süttivad need neurotransmitterid süsteemi osana, mis võimaldab ajul salvestada omandatud teavet, sealhulgas teavet positiivsete tulemuste kohta, mida saab kasutada nende tulemuste kordamiseks tulevikus.
Üks levinud neuroloogiline seisund, mis võib hõlmata putamenit, on Parkinsoni tõbi. Selle seisundiga inimesed ei tooda piisavalt dopamiini ega ole selle suhtes nii tundlikud kui teised inimesed. Neil tekivad lisaks kõne- ja õppimisraskustele ka liikumishäired. Aju ja selles sisalduvate keeruliste seoste kohta on vaja täiendavaid uuringuid, et saada rohkem teavet selle kohta, miks sellised haigused nagu Parkinsoni tõbi tekivad ja mida saab nende raviks või ennetamiseks teha.