Vastsündinuperiood on esimesed 28 elupäeva, mis tähendab, et imikuid võib nimetada vastsündinuteks kuni neljanda sünnitusjärgse nädala lõpuni. Suurim tõenäosus surra on sellel eluperioodil, eriti esimesel nädalal. Sel põhjusel uuritakse vastsündinuid põhjalikult vahetult pärast sündi, sel ajal on enamik haigusseisundeid juba olemas ja arstidele märgatavad. Nii tervisliku seisundiga imikud kui ka enneaegsed imikud paigutatakse tavaliselt vastsündinute intensiivravi osakonda ehk NICU-sse, et neid jälgida ja ravida. Vaatamata üksuse nimele võib ravi NICU-s kesta kauem kui vastsündinuperiood raskelt haigete või väga enneaegsete imikute puhul.
Peaaegu iga haigla vaatab vastsündinuid sünnitustoas kohe pärast sündi, et veenduda nende tervises. Kaal, pikkus, pea ümbermõõt, pulss ja temperatuur registreeritakse sageli kohe ning kõik sel ajal täheldatud kõrvalekalded märgitakse üles. Vastsündinutele antakse ka Apgari skoor, mis võib olla nullist kümneni, olenevalt nahavärvi, pulsisageduse, lihastoonuse, hingamise ja refleksiärrituse skooridest. Kõiki neid viit tunnust saab hinnata nullist kaheni ja seejärel liita ning test antakse nii üks kui ka viis minutit pärast sündi. Hinded alla seitsme võivad viidata vajadusele mõnda aega veeta NICU-s vastsündinuperioodi esimesel päeval, samas kui hinded alla nelja näitavad tavaliselt vajadust pikema haiglas viibimise järele.
Rohkem kui üks kolmandik laste surmajuhtumitest leiab aset vastsündinute perioodil ja umbes kolmveerand nendest surmajuhtumitest toimub esimese nädala jooksul. Seetõttu ei ole vastsündinute perioodil ülioluline mitte ainult täiendav arstiabi, vaid ka haigusseisundite ennetamine, mis tavaliselt põhjustavad imikute surma. Näiteks emadel, kes suudavad sünnitada hügieenilises keskkonnas, vaktsineerida teetanuse vastu ja anda oma vastsündinule antikehi ainult rinnaga toitmise teel, on vastsündinute perioodil väiksem imikute suremus. Lisaks on madala sünnikaaluga imikute suremus tavaliselt madalam keskkonda, kus on juurdepääs antibiootikumidele või lisahooldusele. Umbes kolmveerand laste surmajuhtumitest on põhjustatud malaariast, kõhulahtisusest, enneaegsest sünnitusest, vastsündinute sepsisest, kopsupõletikust ja sünnituse ajal asfiksiast, mistõttu on piisavatele tervishoiuteenustele juurdepääs elu alguses ülioluline.