Sünnitusperiood on kuue kuni kaheksa nädala periood lapse sünni ja emaka normaalse suuruse taastamise vahel. Seda perioodi nimetatakse mõnikord ka sünnitusjärgseks perioodiks. Naistel on sünnitusperioodil mitmeid terviseprobleeme, lisaks sotsiaalseid ja psühholoogilisi probleeme. Selles etapis võidakse naist julgustada külastama mitu korda arsti, et jälgida oma keha taastumist rasedusest ja sünnitusest, samuti osutatakse tema lapsele erilist arstiabi, kuna ta kohaneb emakavälise maailmaga.
Sageli väidetakse, et sünnitusperiood algab platsenta eduka sünnitusega. Kohe pärast sünnitust vaadatakse naine läbi, et kontrollida rebenemise või muude tüsistuste tunnuseid ning nende probleemidega tegeletakse. Naine võib viibida haiglas või puhata voodis mitu päeva pärast sünnitust, et taastuda sünnitusjärgsest vahetust traumast. Naise puhul, kes on vajanud operatsiooni osana sünnitus- ja sünnitusprotsessist, võib haiglas viibimine kesta mitu päeva, samal ajal kui operatsioonikohta jälgitakse.
Sünnituse edenedes võib naine läbida perioodilisi kontrolle, et veenduda, et kõik paraneb normaalselt, ja kontrollida tüsistusi, nagu uriinipidamatus või kõhukinnisus, mis võivad mõnikord tekkida pärast sünnitust. Hinnatakse ka naise psühholoogilist seisundit, sest sünnitusperioodil pole harvad esinevad depressioonid. Arstid annavad tavaliselt ka värsketele emadele palju teavet lapse kasvatamise teemade kohta, alates toitmisnõuannetest kuni teabeni imiku normaalse arengu kohta.
Sünnitusperioodil kogevad naised tupest eritist, mida nimetatakse lochiaks. See eritis võib sisaldada verd sünnitusjärgse perioodi esimestel päevadel koos limaga ja mõnikord võrreldakse seda menstruatsiooniperioodiga. Naistel palutakse sageli jälgida seda eritist tugeva lõhna või ebatavalise värvusega lima nähtude suhtes, mis võivad viidata sellele, et naisel on infektsioon.
Kohanemine ema, lapse ja suurema pere jaoks võib sünnitusperioodil olla intensiivne. See periood võib olla traumeeriv ka naistele, kes on otsustanud oma lapsed lapsendamiseks anda. Sõprade ja pereliikmete toetus on naistele selles etapis kriitilise tähtsusega, olgu selleks siis toidu kohaletoomine, sõbralikud külaskäigud, abi maja koristamisel või lihtne telefonikõne vestelda. Mõnes riigis külastavad tervishoiutöötajad või ämmaemandad sel perioodil regulaarselt, et veenduda naiste ja perede heas kohanemises ning lahendada kõik küsimused või mured.