Mõned asjad, mis põhjustavad lõhenenud hambaid, on hammaste vigastus ja hammaste lagunemine. Inimestel, kelle hammastes on hambaaukude täidise ja muude hambaravitööde tõttu pragusid, võib olla lõhenenud hamba sündroom. Inimestel, kes une ajal hambaid krigistavad, võib hammastesse pragude tekkimise oht veidi suurem olla. Paljud inimesed usuvad, et nende hambad on varem söödud toitude tõttu lõhenenud, kuid see pole tavaliselt tõsi. Sellised asjad nagu kõvad kommid, kleepuvad toidud ja jää närimine võivad aja jooksul kaasa aidata hammaste kahjustustele, kuid harva on hammaste lõhenemise põhjuseks.
Vigastus on hammaste lõhenemise peamine põhjus. Kui inimese hammas puutub kukkumise või mõne muu trauma tagajärjel kõva pinnaga kokku, siis hammas tõenäoliselt puruneb või puruneb. See võib olla väga valus vigastus ja enamikul juhtudel soovib inimene lasta hambalõhe hambaarstil korrigeerida, eriti kui mõra tekkis esihambas või kui vigastus segab söömist.
Hammaste lagunemine suurendab ka hammaste lõhenemise tõenäosust. Kui hambad hakkavad lagunema, muutuvad need üldiselt nõrgemaks, mis suurendab pragude tekkimise tõenäosust. Tavaliselt ei lähe palju vaja, et lagunema hakanud hambasse tekiks mõra. Paljudel juhtudel muutub lõhe aina hullemaks, kuni kogu hammas või osa sellest murdub. Hammaste lagunemine on tavaliselt katu bakterite põhjustatud hapete moodustumise tagajärg ja hea hambahügieen on üks ainsatest viisidest, kuidas inimene seda probleemi ennetab.
Hammaste lõhenemist võivad tekkida ka inimestel, kellel on varem juurekanalid tehtud või kelle hammastes on väga suured täidised. Seda seetõttu, et nende hambad on taastatud ja selle taastamise tulemusena on nende hammaste struktuur nõrgenenud. Juukselõhed hakkavad sageli tekkima õõnsuste põhja poole ja aja jooksul võivad need süveneda. Inimestel, kelle hammastele on tehtud ulatuslikku hambaravi, on suurem risk lõhenenud hamba sündroomi tekkeks, mis kipub ilmnema siis, kui paljud korrigeeritud hambad hakkavad lõhenema. Lõhenenud hamba sündroomi sümptomiteks on kuuma- ja külmatundlikkus ning valu hammustussurve vabanemisel.
Aastatepikkune hammaste krigistamine võib mõjutada ka hammaste struktuuri ja inimestel, kes seda teevad, võib olla suurem risk hammaste lõhenemiseks kui neil, kes seda ei tee. Asjaolu, et hammaste krigistamine toimub kõige sagedamini öösel, kui inimene magab, muudab selle lõpetamise raskeks, sest ta ei pruugi arugi saada, et ta seda teeb. Hammaste krigistamise tõttu tekkivate lõhede vältimiseks võib inimesel olla kasulik kanda magamise ajal kaitsvat huulikut.