Hooldaja koormus ehk läbipõlemine on seisund, mis mõjutab paljusid omastehooldajaid. Omastehooldaja on sugulane, sõber või kaaslane, kes tegeleb eaka tasuta regulaarhooldusega. Eakate või haigete, näiteks vähihaigete eest hoolitsemine võib olla stressirohke, kuna paljud koduhoolduse saajad vajavad abi isikliku hooldamisel ning neil võib olla mälu- või muid lisaprobleeme. Hooldaja koormuse märgid võivad hõlmata sagedast kurbust, peavalu ja pahameelt hooldatava vastu. Kui hooldaja tunneb viha või agressiooni oma hooldatava vastu või tal on enesetapumõtted, peaks ta viivitamatult otsima abi kogukonna organisatsioonilt, litsentseeritud terapeudilt või kriisitelefoni kaudu.
Oluline on abi saamine hooldajakoormuse tuvastamisel ja sellega toimetulemisel; see on nii tavaline kui ka ravitav probleem. Diagnostilised protseduurid hooldaja läbipõlemise või koormuse tuvastamiseks on tavaliselt üsna kiired ja mitteametlikud, näiteks vastamine küsimustikule nagu Caregiver Strain Index (CSI). CSI-l on 13 küsimust, mille eesmärk on mõõta hooldajate stressi taset erinevates kategooriates, nagu rahaline ja füüsiline pinge ning ajajuhtimisega seotud probleemid.
Kui hooldaja koormus on kindlaks tehtud, saab õppida sellega toimetulemise viise. Isolatsiooni vältimine ja teistega suhtlemine on oluline, nagu ka sotsiaalne tugivõrgustik. Kui hooldaja stressi korral abi ei otsita, võivad hooldajad pöörduda destruktiivse käitumise poole, näiteks alkoholi kuritarvitamise poole, kuna nad kannavad probleemi raskust. Vanemate pereliikmete või kaaslaste eest hoolitsevad hooldajad peaksid olema teadlikud hooldaja koormusest ja selle ennetusmeetmetest.
Paljud kogukonnakeskused võivad aidata korraldada stressis hooldajatele asendushooldust. Vahetushooldus on see, kui professionaalne hooldaja võtab perehoolduse üle vähemalt mõneks tunniks. See võimaldab omastehooldajal kodust eemale puhata, mis võib aidata leevendada suure osa hoolduskoormusest. Mõnes kogukonnas viib omastehooldaja hooldaja hommikuti täiskasvanute päevahoidu ja toob ta hiljem päeva jooksul järgi.
Mõned kogukonna hoolekandekeskused on spetsialiseerunud teatud haigusseisunditega, näiteks Alzheimeri tõvega hooldajatega tegelemisele. Alzheimeri tõvega patsiendid muutuvad sageli desorienteeritud ja kipuvad minema, kui neid pidevalt ei jälgita. Kogukonnakeskuse vahetu hooldus võib pakkuda ka eakatele ja teistele hooldatavatele sotsiaalseid võimalusi ja tegevusi, näiteks meisterdamist või kaardimänge. Hooldajate tugirühmade koosolekud kogukonnakeskustes või kirikutes võivad aidata ennetada hooldajate läbipõlemist, julgustades kogemuste ja ideede vahetamist.