Kognitiivne ajukahjustus tekib siis, kui aju parema poole vigastus mõjutab negatiivselt inimese mõtlemist, arutlusvõimet ja sotsiaalset suhtlemisoskust. Parem ajupool juhib eelkõige inimese võimet ratsionaalselt mõelda, probleeme lahendada ja infot töödelda. Inimese lühimälu ja interaktiivset käitumist reguleerib ka parem ajupoolkera. Kui aju parem pool on vigastatud, täheldatakse tavaliselt mõne või kõigi nende oskuste märkimisväärset vähenemist.
Üks peamisi oskusi, mida kognitiivne ajukahjustus mõjutab, on võime mõelda ja arutleda ratsionaalselt ja korrapäraselt. Inimesele võivad isegi lihtsad probleemid üle jõu käia. Näiteks võib tal olla raskusi ülesannete väljamõtlemisega, mis kunagi olid loomulikud, nagu näiteks lambipirni vahetamine, sõiduki juhtimine või ristsõna lahendamine. Kognitiivse ajukahjustusega inimesel võib olla raskusi samm-sammuliste juhiste või juhiste järgimisega ning ta võib kergesti frustreerida või segadusse sattuda.
Kognitiivse ajukahjustuse all kannataval inimesel võib olla raske pikka aega keskenduda või tähelepanu pöörata. Ta ei pruugi olla võimeline keskenduma üksikasjalikele ülesannetele ja tal võib olla raskusi teabe töötlemisega. Parema ajupoole kahjustus võib mõjutada ka inimese lühimälu, muutes inimesel raskeks meeles pidada igapäevaseid sündmusi või värsket teavet, mis omakorda mõjutab veelgi tema õppimis- ja teabetöötlusvõimet.
Kui inimesel on kognitiivne ajukahjustus, võib tal olla raskusi teistega suhtlemisel ja sotsiaalsetes olukordades asjakohaselt reageerimisel. See inimene ei pruugi olla võimeline vestluse teemat jälgima ega vastama sobivate näoilmete või hääletooniga. Näiteks võib ta rääkida järjekordselt, sekkuda juhuslikke kommentaare või naerda vestluse sobimatute punktide üle.
Sõltuvalt aju parema poole kahjustuse tõsidusest võib kognitiivse ajukahjustusega inimene oma füüsilist vasakut külge tähelepanuta jätta. Näiteks ei pruugi see inimene oma juukseid vasakpoolsel küljel harjata, ei pruugi kasutada klaviatuuri vasakut poolt või eirata õhtusöögitaldriku vasakpoolset toitu. Üldjuhul on see tingitud ruumilisest desorientatsioonist ja inimene ei tunne ära objekte, mis asuvad tema taju vasakpoolses servas.
Üldiselt on kognitiivse ajukahjustuse põhjuseks kas traumaatiline ajukahjustus (TBI) või omandatud ajukahjustus (ABI). TBI tuleneb välisest jõust, näiteks löögist pähe või laskehaavast. ABI on tingitud sisemistest teguritest, nagu kasvaja, aneurüsm või hapnikupuudus. Mõlemal juhul sõltub taastusravi ja taastumise prognoos eelkõige ajukahjustuse ulatusest.