Millised on mootorrattaga lõppevate surmajuhtumite levinumad põhjused?

Mootorrattasurmade levinumad põhjused on alkoholitarbimine, kiiruseületamine ja kogenematus või teiste juhtide poolt teel. Mootorrattad kipuvad olema vähem avariikõlbulikud kui autod ja veoautod, mistõttu on nende juhtidel õnnetused vähem üle elatud. Õnnetuste ja surmajuhtumite suundumused võivad kõikuda sõltuvalt majandussuundumustest, ohutusprogrammidest ja muudest teguritest. Paljud riigid peavad mootorrattaõnnetuste kohta eraldi statistikat, et kindlustusagentuurid, valitsusasutused ja muud huvitatud isikud saaksid neid analüüsida.

Sellised tegurid nagu vanus ja kogenematus võivad mootorrattaga lõppenud surmajuhtumites oma osa mängida. USA riikliku maanteetranspordi ohutusameti uuringud näitavad, et enam kui pooled õnnetustest juhtuvad üle 40-aastased juhid. Igas vanuses uutel juhtidel on suurem oht ​​eksida, eriti pimedas või halbade ilmastikutingimuste korral, nagu vihm ja lumi. Need võivad olla vähem võimelised taastuma libisemise või muu probleemi korral, mis võib lõppeda õnnetusega.

Kiiruseületamine on veel üks levinud mootorrattasurmade põhjustaja. Paljud õnnetused toimuvad kurvides, mis näitab, et kiirust ületavad juhid ei pruugi kurvides navigeerimisel pöördeid läbida või libisemisest taastuda. Suure võimsusega mootorrattad võivad samuti suurendada surmajuhtumite arvu, eriti mootorratturite puhul, kes on harjunud käsitsema väiksema võimsusega seadmeid. Tugevama mootoriga on lihtsam kiirendada ja kontrolli alt väljuda.

Alkoholi- ja narkojoove võib mängida rolli mootorrattaga lõppenud surmajuhtumites, eriti öösel. Puudega juhtidel on reageerimisajad aeglustunud ja nad võivad olla altimad halbadele otsustele, nagu kiivri mittekandmine. Vere soovitatavat alkoholisisaldust ületavatele juhtidele võidakse määrata trahvid ja kohustuslikud klassid, et piirata liikumispuudega juhtide arvu teel.

Lõpuks võivad mootorrattaga lõppenud surmajuhtumites süüdi olla teised juhid. Mootorrattaid on raske märgata ja teised juhid võivad eesõigust mitte anda või mootorrataste läheduses muid vigu teha, eriti ristmikel ja sõidurajavahetuse ajal. Mootorratta suhteliselt väiksem suurus tähendab, et selline viga nagu peegleid kontrollimata ühendamine võib mootorratturi jaoks lõppeda saatuslike tagajärgedega.

Ohutusprogrammid võivad keskenduda teiste juhtide koolitamisele mootorrataste kohta, et vähendada mitme sõidukiga juhtuvate õnnetuste arvu, muutes kõik juhid teadlikumaks mootorrataste olemasolust ning eesõigust ja sellega seotud teemasid puudutavatest seadustest. Mõju võivad avaldada ka piirkondlikud seadused. Näiteks on mõnes piirkonnas lubatud mootorratturitele sõiduradade poolitamine, mis võib suurendada surmaga lõppevate õnnetuste ohtu. See hõlmab kas peatunud või aeglaselt liikuvate sõidukite sõiduradade vahelist möödumist, mis on suures osas Euroopast seaduslik.