Painded on dekompressioonitõve või kessonitõve üldnimetus. Painded tekivad siis, kui inimese keha ümbritsev rõhk langeb kiiresti. Kõige sagedamini tekivad kurvid siis, kui sukelduja tõuseb liiga kiiresti pinnale, kuid need võivad tekkida ka siis, kui survestamata õhusõiduk lendab kiiresti madalama rõhuga õhku või kui kaevur väljub kaevandusest, mis on vee väljashoidmiseks tugeva surve all.
Gaasid lahustatakse sageli vedelikes, näiteks süsihappegaas lahustatakse soodas, et valmistada gaseeritud jooki. Kui rõhk nendele gaasidele väheneb – näiteks kui avad soodapudeli ja sees olev kõrgrõhkkond stabiliseerub välisõhu omaks – vabanevad need vedelikust ja väljuvad. Kui avate gaseeritud sooda, võite kuulda süsinikdioksiidi väljumist ja võite isegi näha mullide tekkimist.
Inimkeha hoiab ka vedelikes lahustunud gaase, eelkõige lämmastikku. Lämmastikku hoitakse kehas veres, muudes vedelikes ja erinevates kudedes. Kui kehas rõhk langeb, vabaneb osa sellest lämmastikust kehas gaasina ja just see lämmastiku vabanemine põhjustab kõverusi. Olenevalt painde raskusastmest võib ohver kogeda valu, sügelust ja lööbeid spektri õrnemal poolel, kuni täieliku halvatuseni või halvimal juhul surmani.
Sukeldumisel avaldab keha muljetavaldavat survet. Vee kaalu tõttu kulub vaid 33 meetrit vett, et kahekordistada merepinnal kehale avaldatavat survet – üks atmosfäär ehk ligikaudu 10 naela ruuttolli kohta. Kui inimene hingab läbi paagi, hingab ta õhku, mis on survestatud ümbritseva veega samale tasemele, nii et 14.7 jala (100 meetri) sügavusel surub umbes 30 PSI kopse kokku. Mida sügavamale sukelduja läheb, seda rohkem lämmastikku lahusena tema kehasse siseneb ja seda kauem kulub tal pinnale tõusmiseks. Aeglaselt peatudes laseb sukelduja lämmastikul kehast aeglaselt vabaneda, põhjustades vähe või üldse mitte kogeda painutusi või nende põhjustatud füüsilist valu ja kahjustusi – kui sukelduja on sunnitud kiiresti tõusma, on ainus viis kurve vältida ja võimalik kahju on siseneda rõhu all olevasse kambrisse ja aeglaselt rõhu alla lasta.
Kurvid võivad olla tingitud ka sellest, et survet on oluliselt muudetud ka muul viisil kui sukeldumisel. Näiteks paljud kaevandused suruvad oma šahtidesse survet, et vesi ei pääseks kaevatavast ruumist. Mõned varasemad teatatud kurvide juhtumid pärinevad kaevandustest 19. sajandi alguses, kusjuures kaevurid teatasid tugevatest lihasvaludest ja krampidest pärast pikemat aega maa all viibimist. Kurve võib põhjustada ka kiire tõus kõrgele ja sellele järgnev atmosfäärirõhu langus. Enamik õhusõidukeid kaitseb selle võimaluse eest, surudes oma reisikambritesse merepinnaga analoogse rõhu, kuid kui kere puruneb ja õhurõhk kaob, võivad tekkida kurvid.