Deltalaine on ajulaine tüüp, mida täheldatakse kolmanda etapi une ajal, tuntud ka kui aeglase laine uni või sügav uni. Arvatakse, et see une etapp on füsioloogilise funktsiooni jaoks oluline. Uuringud on näiteks näidanud, et pärast unepuudust kogevad inimesed rohkem kolmanda faasi und, justkui üritaks nende aju ilma puuduse perioodi tasa teha. Inimesed kipuvad ka sellest unefaasist üles ärgates olema äärmiselt segaduses, mis näitab, et teadvus oli ärkveloleku maailmast väga kaugel.
Sarnaselt teiste ajulainetega saab ka delta-lainet tuvastada elektroentsefalogrammil, kus peanahal asuvate andurite abil registreeritakse elektriline aktiivsus ajus. Deltalaineid iseloomustavad nende kõrge amplituud ja madal sagedus, mis erinevad märkimisväärselt teistest ajulainetest, näiteks gammalainetest. Deltalaine amplituud on üks kuni neli hertsi ja sagedus, mis esineb umbes kuus korda sekundis.
Tervetel inimestel ärkvel ajus deltalaineid ei täheldata. Teatud ainetest joobes või deleriumi seisundis inimestel võib aga olla delta-laine aktiivsus ka ärkveloleku ajal ning teatud tüüpi vaimuhaigusi iseloomustab ka delta-lainete esinemine ärkvelajus. Dementsusega täiskasvanud võivad näidata delta-laine aktiivsust ka ärkveloleku ajal, nagu on näidatud nende isikute ajuuuringutes.
Magamise ajal toimub delta-laine aktiivsus mitte-kiire silma liikumise (REM) une ajal. Väidetavalt on inimesed sügavas või aeglases unes, kui vähemalt 20% ajutegevusest koosneb delta-lainetest. Selles olekus on magaja äratamiseks vajalik sensoorse sisendi tase väga kõrge. Kerge puudutus või vaikne heli ei pruugi kedagi äratada, kuna inimesed vajavad tavaliselt valju müra, eredat valgust või tugevat puudutust, näiteks värisemist. Kui magaja on erutatud, näib ta sageli räsitud ja desorienteeritud.
Uneprobleemidega inimestel võidakse paluda osaleda uneuuringus, mille käigus ajutegevust ja muid füsioloogilisi protsesse jälgitakse öö läbi unelaboris. Uuringu ajal kannab patsient varustust, mis registreerib füsioloogilised protsessid ja edastab tulemused seirejaama. Vaadates selliseid asju nagu ajutegevus, hingamissagedus ja südame löögisagedus, saab arst uurida, miks patsiendil on unehäired, ja anda soovitusi, et aidata patsiendil paremini magada.