Fluorestseiini angiograafia, mida nimetatakse ka silma angiograafiaks ja võrkkesta fotograafiaks, on diagnostiline silmatest, mis kasutab spetsiaalset fluorestseeruvat värvi ja spetsiaalset kaamerat, et teha fotosid võrkkestast, silma tagaosas asuvast valgustundlikust koest. Seda spetsiaalset protseduuri kasutatakse peamiselt selleks, et teha kindlaks, kas võrkkesta veresooned saavad piisavat vereringet. Fluorestseiini angiograafiat saab teha ka silma võrkkesta veresoonte püsivaks registreerimiseks, arsti abistamiseks diagnoosi kinnitamisel või õigete ravijuhiste esitamiseks.
Fluorestseiini angiograafia protsess algab siis, kui pupillide laienemise soodustamiseks sisestatakse silma silmatilgad. Seejärel tehakse esimene fotoseeria silma sisemusest. Järgmisena süstitakse käe või käe veeni kollast vees lahustuvat värvainet, mida nimetatakse fluorestseiini naatriumiks. Tugevalt fluorestseeruv keemiline ühend, fluorestseiin tõmbab fluorestsentsiga sisse sinist valgust. Pärast fluorestseiini süstimist teeb spetsiaalne kaamera, mis kiirgab sinist valgust, teise rühma fotosid, kui värvaine liigub läbi võrkkesta veresoonte. Skaneeringud tehakse kiiresti, 60 sekundi jooksul. Täiendavaid skaneeringuid võib teha kuni 20 minutit pärast fluorestseiini süstimist.
Invasiivne protseduur, 5–10% fluorestseiinangiograafiaga patsientidest teatavad kõrvaltoimetest, kusjuures kõige levinumad kaebused on iiveldus ja oksendamine. Paljud patsiendid teatavad mõõdukast valust, kui nõel sisestatakse käsivarre, ja tunnevad ka sooja tunnet, kui värvaine kehasse siseneb. Need sümptomid on aga lühiajalised. Pärast fluorestseiinivärvi süstimist võib nahal olla kollakas toon mitu tundi. Patsiendid kogevad ka uriini värvuse muutumist päev või kaks pärast protseduuri, kusjuures uriin on tumedam ja võib-olla oranžikas. Patsiendid peavad olema valmis kogema nägemise hägustumist kuni kaheteistkümne tunni jooksul pärast fluorestseiinangiograafiat.
Fluostseiini angiograafia, mis annab normaalseid tulemusi, tähendab, et võrkkesta veresoontes ei esine lekkeid ega ummistusi ning veresooned näivad olevat tüüpilise suurusega. Ebanormaalne fluorestseiinangiograafia tulemus võib olla tingitud paljudest teguritest, sealhulgas diabeet, kollatähni degeneratsioon, nägemisnärvi ketta turse ja vereringeprobleemid. Nii diabeet kui ka kollatähni degeneratsioon võivad põhjustada võrkkesta veresoonte vedeliku või vere lekkimist. Õnneks saab laserraviga nendest haigustest tingitud võrkkesta kõrvalekaldeid edukalt parandada ning ravitulemusi saab jälgida edasiste fluorestseiinangiograafia protseduuridega.