Mis on binauraalne meditatsioon?

Pärast 1839. aasta avastust, et heliimpulsid võivad mõjutada ajulainete aktiivsust, on binauraalne meditatsioon muutunud populaarseks lõõgastumise abivahendiks. Tehnika põhineb kahel erineval helivool, mis edastatakse kasutajale, üks voog vasakusse kõrva ja teine ​​paremale. Nimetus tuleneb praktikast kasutada meditatiivse seisundi algatamiseks kahte — kahe — kuulmis- ehk kuulmissignaali voogu. Kuna aju ei suuda kahte helirada täpselt eristada, on tulemuseks ühtlane rütmiline löök.

Binauraalne meditatsioon kasutab kuulmiskeskkonda, mida tuntakse binauraalsete löökidena. Lihtsamalt öeldes julgustavad need helirajad aju sisenema ühte neljast sagedusolekust. Iga sagedusseisund on seotud sellega, mida keha teatud ajahetkel teeb, ja julgustades aju nendesse seisunditesse sisenema, saab meditatiivse seisundi kergemini algatada kui tavalisemate meditatsioonitehnikate abil. Aju sagedusseisundeid, mida saab käivitada binauraalse meditatsiooni abil, nimetatakse alfa-, beeta-, delta- ja teeta olekuteks.

Kõige tavalisem sagedus, milles aju töötab, on beeta. Sel sagedusel peetakse aju erksaks ja aktiivseks nagu ärkveloleku ajal. Alfa olek tekib lõõgastusperioodidel.
Olles piisavalt valvsus, et vajadusel reageerida, saab aju selle oleku ajal siiski tegutseda. Alfasagedusest on tekkinud ühine termin alfa-uni, mis viitab aegadele, mil inimene sooritab tegevust, kuid tal on selle tegemisest vähe mälestusi. Alfa-uni võib kõige sagedamini tekkida monotoonsete tegevuste ajal, mida tehakse regulaarselt ja mis võib mõnikord põhjustada potentsiaalselt ohtlikke olukordi, näiteks autojuhtimisel.

Enamik binauraalseid meditatsiooni jadasid algab aju viimisega alfasagedusele ja edenedes teeta olekusse. Teeta sagedus on peamine meditatiivne seisund, kuna see on unenägude ajal domineeriv aju sagedus. Just selles seisundis võivad inimesed meditatsiooni ajal kogeda hallutsinatsioone või nägemusi. Lõplik sagedus on delta seisund, mis tekib sügava une ajal.

Et olla edukas binauraalses meditatsioonis, peab indiviid siiski ignoreerima mõttemustreid ja lahutama end ülimuslikest tunnetest, et siseneda meditatiivsesse seisundisse. Binauraalsete löökide kasutamist tuleks pidada vahendiks, mis aitab saavutada meditatsiooni. Aju töötab tegelikult kõigil neljal sagedusel üheaegselt; üks ja aeg-ajalt kaks sagedusolekut on korraga domineerivad. Binauraalne meditatsioon julgustab üht sagedust muutuma teistest domineerivamaks. Kui rütmiline binauraalne löök lõpeb, naaseb aju aga automaatselt loomuliku ajusageduse juurde.