Millised on kõrva- ja kurguvalu kõige levinumad põhjused?

Kõrva- ja kurguvalu kõige levinumad põhjused on mitmesugused viirusinfektsioonid, nagu gripp ja külmetus. Paljud kõrvavalud on põhjustatud vedeliku voolamisest kõrvakanalisse, kuigi mõnikord võib tekkida ka sekundaarne infektsioon. Nendele sümptomitele võivad kaasa aidata ka bakteriaalsed infektsioonid ja allergiad.
Kõrvavalu ja kurguvalu on tavaliselt põhjustatud teatud tüüpi infektsioonidest ja sageli on nende põhjuseks üks sadadest potentsiaalsetest viirustest. Kõige sagedamini haigestub kõigepealt kurk ja seejärel võib infektsioon liikuda kõrvadesse. Muul ajal võib kurgus ja ninaõõnes tekkiv vedeliku äravool põhjustada vedelikupeetust kõrvakanalis. See võib põhjustada ka kõrvavalu.

Neid sümptomeid võivad põhjustada ka allergiad ja bakteriaalsed infektsioonid. Baktereid saab tavaliselt tappa antibiootikumraviga, kuigi see oleneb infektsiooni põhjustava bakteri tüübist, kuna mõned on ravi suhtes resistentsemad kui teised. Allergiaga seotud ebamugavustunnet saab sageli vältida, vältides teadaolevaid allergeene või võttes antihistamiinikume.

Enamikul juhtudel kaob kõrva- ja kurguvalu, kui keha immuunsüsteem on viiruse (või muu põhjuse) tõhusalt hävitanud. Selleks võib kuluda mitu päeva. Patsientide enesetunde parandamiseks võib vahepeal ravimeid võtta, kuid viiruseid hävitavaid ravimeid pole. Mõnikord võib vedeliku kõrvadest ärajuhtimiseks olla vaja täiendavaid meetodeid, kuid see ei ole üldiselt vajalik, välja arvatud juhul, kui infektsioonid on korduvad.

Kõrvavalu ei viita tingimata infektsioonile. Vedeliku kogunemine ninakõrvalurgetesse, valulikud igemed või allergiad võivad põhjustada valu. Kui need sümptomid ei ole väga rasked või pikaajalised, ei pea inimene tavaliselt meditsiinitöötaja poole pöörduma, kuna enamik viirusi taandub iseenesest. Köha ja tugev rindkere ummikud võivad siiski viidata tõsisemale infektsioonile.

Lastel on kõige suurem risk haigestuda ülemiste hingamisteede infektsioonidesse. Selle põhjuseks on eelkõige halvad hügieeniharjumused ning koolis või lasteaias teiste lastega vahetus läheduses viibimine. Regulaarne käte pesemine, suurtest inimestest eemal hoidmine ning köhimise või aevastamise ajal suu katmine on kõik olulised, et vältida viirustesse ja bakteriaalsetesse haigustesse nakatumist või levikut.