Reielihase tõmme tekib siis, kui üks või mitu kolmest reie tagumise lihasest on liiga palju venitatud või nende lihaskius või kudedes tekivad rebendid. Tõmmatud reielihased, mida nimetatakse ka reielihaste venideks, võivad olla erineva raskusastmega ja tavaliselt liigitatakse need kolme klassi, sõltuvalt piirkonna kahjustuse suurusest. Esimese astme tüvedel on lihasrühmas väikesed rebendid, mis tulenevad liigsest venitusest. Teine ja kolmas aste on ägedamad ja sisaldavad märkimisväärset kuni tõsist kahjustust kuni täieliku rebenemiseni.
Hamstringi lihased koosnevad pool-, poolmembraan- ja biitseps femorisest, mida ühiselt nimetatakse “reielihasteks”. Need ulatuvad alumisest tuharest põlve tagaküljele. Reielihase peamised funktsioonid on põlve painutamine ja reie tahapoole nihutamine.
Kannakõõluseid kasutatakse palju jooksmisel ja hüppamisel, seega on põlveliigese vigastus sportlaste seas tavaline. Äkilised plahvatuslikud liigutused on kõige levinum lihaste rebenemise põhjus, mille tulemuseks on kintsulihaste venitus või lihaste tõmme. Hamstringi vigastuse sümptomiteks on turse, verevalumid, valu ja spasmid. Sageli on vigastuse tekkimise hetkel lihases tunda plõksu.
Täiendavad põhjused, mis suurendavad reielihase väljatõmbumise riski, on painduvuse või jäseme tugevuse puudumine, liigne kehakaal ja lihaste kontrolli kadumine raskest treeningust või väsimusest. Reielihase vigastused tekivad kõige sagedamini lihase pikendamisel. Harvemini tekivad põlveliigese vigastused lihase kokkutõmbumise või löögi tagajärjel.
Tõmbunud reielihase ravi hõlmab tavaliselt kahjustatud piirkonna jäätumist ja reie kokkusurumist, mähkides selle sporditeibi, sidemete või kompressioonspordiriietega. Niipea, kui lihasvalu taandub juhitavale tasemele, peaks sportlane alustama lihaste venitamist ja liigutamist läbi valutute liikumisvahemike, et vähendada armkoe kogunemist ja turset. Lihase taastamine ei tähenda liiga vara naasmist tegevuse juurde; lihaseid tuleb järk-järgult tugevdada, et vähendada uuesti vigastuste või püsivate kahjustuste ohtu.
Kuigi kannakõõluse vigastust on võimatu täielikult ära hoida, peavad äkilisi liigutusi nõudvatel võistlusspordialadel (nt kergejõustik, jalgpall või tennis) osalejatel olema lihaspinge vältimiseks hästi konditsioneeritud jalad. See hõlmab lihaste tasakaalu saavutamiseks nii reielihaste kui ka reie esiosa ehk nelipealihase jõutreeningut, mis aitab vähendada reielihase väljatõmbumise ohtu. Samuti tuleks enne füüsilist tegevust venitada ja soojendada, et suurendada painduvust ja vähendada vigastuste võimalust.