Sünnitusjärgne kontroll on naise esimene füüsiline läbivaatus pärast lapse sündi. Kontroll toimub tavaliselt poolteist kuud pärast lapse sündi, kuid võib juhtuda varem, kui tehti keisrilõige. Sünnitusjärgse kontrolli käigus kontrollib arst, et naisel läheb füüsiliselt, vaimselt ja emotsionaalselt kõik hästi.
Vaagna uuring on sünnitusjärgse kontrolli oluline osa. Mõnikord rebeneb tupp sünnituse ajal. Mõnel juhul tehakse nahale väike sisselõige, mida nimetatakse episiotoomiaks, et hõlbustada sünnitust. Kontrolli käigus kontrollib arst, et kõik rebend või sisselõige paranevad korralikult. Ta uurib ka emakakaela, et veenduda, et see on tagasi oma tavapärase suuruse kokkutõmbunud. Kui emakakael jääb avatuks, võivad emakas siiski olla platsentatükid, mis võivad põhjustada infektsiooni ja verejooksu.
Mõnel juhul hõlmab sünnitusjärgne kontroll rektaalset läbivaatust, et veenduda, et naisel pole hemorroidid. Arst võib teha ka papanicolau (PAP) määrdumise. Samuti peaks ta kontrollima emakat, veendumaks, et see on taastanud oma tavapärase suuruse, ja munasarju, et veenduda, et seal pole ebatavalisi kasvajaid.
Rindade ja nibude uurimine on sünnitusjärgse kontrolli oluline osa, eriti kui naine toidab last rinnaga. Üks asi, mida arst kontrollib, on ummistunud piimakanalid. Kanalitesse kinni jäänud bakterid võivad muutuda nakkuseks, mida nimetatakse mastiidiks. Mastiidi tunnusteks on põletustunne ja punetus nibude ümber, samuti kehavalu ja palavik. Mastiiti ravitakse tavaliselt antibiootikumidega.
Kui naisele tehti keisrilõige, vaadatakse sisselõige läbi kontrollis, et veenduda, et see paraneb hästi. Samuti uuritakse tema ülejäänud kõhupiirkonda, et veenduda, et see on taastunud ligikaudu samale suurusele, mis oli enne rasedust. Arst võib küsida, kas naisel on esinenud roojamise muutusi, näiteks kõhukinnisust või uriini lekkimist. Kontroll hõlmab ka standardprotseduure, nagu patsiendi kaalumine ja vererõhu mõõtmine.
Teine oluline osa sünnitusjärgsest kontrollist on veenduda, et naisel läheb emotsionaalselt hästi. Arst peaks küsima, kas ta tunneb end ülekoormatuna või ülemäära väsinuna. Naine, kellel on pärast sünnitust emotsionaalseid raskusi, võib läbida sünnitusjärgse depressiooni sõeluuringu ja suunata terapeudi juurde. Nõuetekohase ravi saamiseks on oluline, et patsient oleks aus selle kohta, kuidas ta end pärast sünnitust tunneb.