Paljudele inimestele määratakse Xanax® ärevuse või paanikahäirete tõttu ning see ravim on osutunud väga tõhusaks lühiajalise ravina. Kuid Xanax® võib olla ka äärmiselt harjumust kujundav ja uuringud näitavad, et patsient võib saavutada piisavalt kõrge taluvustaseme, et kutsuda esile Xanax® ärajätmine juba 4-6 kuuga. Isegi kui annused on standardsetes terapeutilistes piirides, ligikaudu 1–2 milligrammi päevas, võib võõrutus olla füüsiliselt ja emotsionaalselt sama valus, nagu sõltlane võtaks sisse palju suuremaid meelelahutuslikke doose. Tavalised võõrutusnähud on paanika- ja ärevushood, südamepekslemine, pearinglus, korduvad õudusunenäod, unetus, tugevad peavalud ja depressiivsed mõtted.
Xanax®-i ärajätmise raskused tulenevad ravimi enda olemusest. Erinevalt mõnest teisest ärevus- ja paanikahäireravimitest ei saa Xanax®-i kasutamist järsult või “külma kalkuniga” katkestada. Vähesed patsiendid, kes võtavad regulaarselt Xanax®-i, võivad otsustada ühel päeval selle enesedetoksifitseerimisvormina võtmise lõpetada. Selle asemel tuleb annust vähendada väga järk-järgult ja sageli kasutab koolitatud meditsiinitöötaja Xanax® asemel selliseid ravimeid nagu Tegretol® või Klonopin®, kui patsient aeglaselt detoksifitseerib. See võõrutusprotsess võib kesta mitu kuud ja patsiendil tekivad sageli võõrutusnähud, nagu rasked paanikahood, millega kaasnevad kuuma- ja külmahood. Kui patsient üritab Xanax® “külma kalkun” kasutamisest loobuda, võib tal tekkida ka visuaalsed hallutsinatsioonid ja tunne, et ta on välismaailmaga lahutatud. Detoksikatsiooniga patsient võib tunda end ka füüsiliselt nõrgana ja loiduna.
Mõned inimesed kogevad Xanax®-i ärajätmise ajal ka tugevaid meeleolumuutusi koos obsessiivsete mõtetega surmast või seksuaalsusest. Sõbrad ja sugulased ei pruugi paljudest nendest kõrvalnähtudest isegi teadlikud olla, kuna võõrutusnähtustega patsient võib tunduda füüsiliselt normaalne, kui võib-olla nõrgestatud seisundis. Paljud raskemad sümptomid on oma olemuselt psühholoogilised, nagu keskendumisvõimetus, suurenenud või vähenenud seksiisu ja üldine hirm mõistuse kaotamise või hulluks minemise ees. Võib esineda ka psühhosomaatilisi tundeid, kuidas nõelad jäsemetesse lähevad või putukad tema nahal roomavad. Xanax® ärajätmise sümptomitena on teatatud ka suukuivusest või neelamisvõimetusest.
Ärevusvastaseid ravimeid, nagu Xanax®, ei loodud paanika- või ärevushäirete pikaajaliseks raviks. Xanax® positiivsete mõjude eesmärk on anda kasutajatele ligikaudne ärevus- ja paanikavaba elu. Pärast mõnekuulist ravi peaks patsient saama ravimeid vähendada ja kasutada muid meetodeid oma ärevuse või paanika sümptomite kontrolli all hoidmiseks. Paljud inimesed jäävad aga sellistest ravimitest nagu Xanax® füüsiliselt ja psühholoogiliselt sõltuvusse ning seetõttu on oluline, et vaimse tervise spetsialistid jälgiksid Xanaxi®-ravi ajal hoolikalt patsiendi arengut ja määraksid välja väikseima efektiivse raviannuse. Kui patsiendi üldine seisund paraneb oluliselt, tuleb ravimi kasutamist hoolikalt ja metoodiliselt vähendada, et vältida Xanaxi ärajätmist.