Paanikahood võivad kedagi haarata peaaegu igasuguse tegevuse ajal. Tavainimese jaoks tekivad need vaid äärmise stressi või erutuse olukorras. Neil, kes kannatavad paanikahäirete all, võivad need tekkida mis tahes igapäevaste tegevuste ajal alates autojuhtimisest kuni televiisori vaatamiseni, seega on paanikahoo peatamise õppimine hädavajalik. Enamik arste soovitab rünnaku peatamiseks mitmeid samme, mis hõlmavad enesekontrolli ja distsipliini.
Selleks, et mõista, kuidas paanikahood peatada, on oluline mõista, mis see on. Paanikahoog tekib siis, kui kehasse satub liiga palju adrenaliini. Mõnikord nõuab see adrenaliinilaksu, sest see on hormoon, mis parandab keha reageerimist hädaolukordadele. Aju tajub hädaolukorda ja saadab neerupealistele sõnumi, et adrenaliini pumbatakse läbi keha, mis omakorda tõstab südame löögisagedust ning avab vere- ja õhusooned. Adrenaliin on täielikult paigas umbes kolme minutiga ja püsib seal seni, kuni keha annab välja hädasignaali, sel ajal põleb adrenaliin ära ja keha naaseb normaalsetesse tingimustesse.
Paanikahood tekivad siis, kui keha saadab hädaolukorras hädasignaali või ei suuda hädaolukorra lõppedes signaali välja lülitada. Keha jätkab adrenaliini tootmist ja võib põhjustada südame löögisageduse ja hingamise tõusu, mis mõnikord põhjustab hüperventilatsiooni. Paljud, kes kannatavad paanikahoogude all, väidavad, et sel hetkel tunnevad nad, nagu sureks.
Enamik spetsialiste nõustub, et paanikahoo peatamiseks peab patsient õppima aju kontrollima ja tahtejõu abil hädasignaalid välja lülitama. Kasutatakse mitmeid tehnikaid, kuid enamik neist taandub neljale põhietapile. Inimene peab rünnakut tunnistama, aju negatiivsetest mõtetest eemale tõmbama, hingama ja uuesti keskenduma.
Kui rünnak esimest korda algab, on oluline ära tunda, mis toimub. Paanikahood kipuvad kiiresti eskaleeruma ja kõige parem on märgata signaale, et paanikahood algavad kohe, kui esimene aimamine algab. Kannatajad teatavad, et mõtted lähevad kohe negatiivseks, kui paanikahood algavad, kusjuures sellised mõtted nagu “ma suren” ja “ma ei saa seda peatada” on ühed levinumad. Paanikahoo peatamiseks tuleb need mõtted välja lülitada, kuna need saadavad sisuliselt kehale hädasignaali. Mõned soovitavad ikka ja jälle mõelda “lõpeta”, samas kui teised soovitavad rahustavaid väiteid, nagu “Ma saan hakkama” või “Ma saan hakkama”.
Kuna paanikahoog avab loomulikult hingamisteed, on keha rahustamiseks ja hüperventilatsiooni vältimiseks vajalik sügav hingamine. Kui rünnak on vaibuma hakanud, on kõige parem vaadata tagasi ja hinnata, mis vallandajad võisid olla, ning kiiresti keskenduda tegevusele, mis on sellest vallandajast eraldiseisev. Kui see pole võimalik, näiteks keset liiklusummikut, säilitage rahustavate ja positiivsete mõtete voog. Muud tehnikad hõlmavad sügavat hingamist, samal ajal võib-olla aju muusika või lindistatud raamatuga segades. Selliseid lihtsaid samme kasutades on enamikul patsientidest paanikahood oodatust lihtsam peatada.