A1c, mida nimetatakse ka hemoglobiiniks A1c, on vereanalüüs, mis mõõdab glükoseeritud hemoglobiini taset inimese veres. See on tavaline test, mida tellitakse diabeetikutele või diabeedi kahtlusega inimestele. See annab arstile ülevaate inimese keskmisest veresuhkru tasemest või veresuhkru tasemest eelneva kolme kuni nelja kuu jooksul. See ei asenda igapäevast veresuhkru jälgimist, kuid koos igapäevaste näitudega aitab test arstil kindlaks teha, kui hästi praegune diabeediraviplaan töötab.
Glükoositud hemoglobiini leidub igaühe veres väikestes kogustes. See on ühend, mis tekib siis, kui glükoosimolekulid seostuvad hemoglobiini ehk punaste verelibledega. Kui see side on tekkinud, siis see ei lagune, vaid jääb vereringesse. Hemoglobiinirakud elavad ligikaudu 120 päeva, nii et testi tegemise ajal mõõdab see hemoglobiini kogust, mis on viimase kolme kuni nelja kuu jooksul glükoosiga seotud. Kui veres on rohkem glükoosi, moodustub rohkem A1c, nii et kõrgenenud A1c tase näitab, et ka päevane vere glükoosisisaldus on selle aja jooksul tõusnud.
Diabeedi raviplaanid püüavad hoida patsiendi veresuhkrut normi piires ja vähendada kõrge veresuhkruga seotud riske, mille hulka kuuluvad pimedus, neerukahjustus ning käte ja jalgade närvikahjustus. Igapäevased veresuhkru näidud annavad patsiendile vahetu ülevaate tema veresuhkru tasemest, mis aitab patsiendil teha koheseid parandusi dieedis või ravimites vastavalt arsti juhistele. Lisaks igapäevasele jälgimisele kasutavad arstid testi, et saada ülevaade, kui hästi praegune raviplaan toimib. See võib aidata arstil otsustada, kas patsient vajab insuliini ja kui palju seda vaja on. Kui arst kahtlustab diabeeti veel diagnoosimata patsiendil, kasutatakse testi mõnikord diagnostikavahendina, mis näitab, kas patsiendil on viimase kolme kuni nelja kuu jooksul olnud kõrgenenud veresuhkru tase.
Teadlased avastasid ühendi A1c 1967. aastal ja Ameerika Diabeediassotsiatsioon ehk ADA hakkas 1. aastal soovitama diabeedihaigetele A1988c taseme rutiinset testimist. Diabeedita inimesel on A1c normaalne vahemik veres 4–6%. Üle 7% tasemed näitavad, et praegune raviplaan ei pruugi tõhusalt toimida. ADA soovitab insuliini kasutavatel diabeedihaigetel testida taset iga nelja kuu järel ja insuliini mittekasutavate diabeedihaigete puhul iga kahe kuu järel. Teie arst kasutab seda ja muid teste teile sobivaima raviplaani määramiseks.