Mis vahe on alkaloosil ja atsidoosil?

Peamine erinevus alkaloosi ja atsidoosi vahel on see, et alkaloos asetab vere pH normaalsest kõrgemale, atsidoos aga viib vere pH normaalsest madalamale. Bikarbonaadi (HCO3) ja süsinikdioksiidi (CO2) tase on samuti erinev, sõltudes sellest, kas atsidoos või alkaloos on olemuselt hingamisteede või metaboolne. Metaboolne alkaloos ja atsidoos on seotud haiguste või seisunditega, mis mõjutavad HCO3, samas kui respiratoorne alkaloos ja atsidoos on seotud haiguste või seisunditega, mis mõjutavad CO2.

Kui inimesed räägivad pH-st või vesiniku potentsiaalist, räägivad nad sellest, kui happeline või aluseline aine on. Vere pH on tavaliselt väga kitsas vahemikus 7.35 kuni 7.45. See on veidi kõrgem kui neutraalne ehk pH 7. See vahemik on optimaalne ainevahetusprotsesside ja õige hapnikuvarustuse jaoks, nii et kõik, mis jääb väljapoole normaalset vahemikku, võib põhjustada tervisekahjustusi. Alkaloos tähendab seda, et inimese vere pH on ületanud ülemise piiri 7.45, atsidoos aga seda, et inimese vere pH on langenud alla vahemiku alumise piiri 7.35.

Vere pH on suurel määral seotud kopsude ja neerudega, kuna need organid vastutavad vastavalt CO2 ja HCO3 või happe kõrvaldamise eest. Respiratoorse atsidoosi korral on pH-tase madal, kuid CO2 ja HCO3 tase kõrge. Hingamisteede alkaloos annab täpselt vastupidised tulemused, kuna sellel on kõrge pH ja madalad C02 ja HCO3. Kui atsidoos on metaboolne, on pH, CO2 ja HCO3 madalad, aga kui alkaloos on metaboolne, on pH, CO2 ja HCO3 kõik kõrged.

Vaadates ainult hingamisteede alkaloosi ja atsidoosi, pole põhjused samad. Hingamisteede alkaloos võib tuleneda sellistest probleemidest nagu hüperventilatsioon, palavik, füüsiline koormus, maksapuudulikkus või kesknärvisüsteemi probleemid. Respiratoorse iseloomuga atsidoos võib tuleneda ka kesknärvisüsteemi probleemidest, kuid see tekib ka traumade, ummistuste või hingamist pärssivate haiguste tõttu.

Liikudes edasi metaboolse alkaloosi ja atsidoosi põhjuste juurde, tekib metaboolne alkaloos liigse HCO3 allaneelamise, kõhulahtisuse või oksendamise ja dehüdratsiooni tõttu. Metaboolne atsidoos võib tekkida neerupuudulikkuse, HCO3 kaotuse tõttu kõhulahtisuse, diabeetilise või alkohoolse ketoatsidoosi ja toksiinide (nt liiga palju aspiriini) üleannustamise korral.

Kui võrrelda neid kahte haigusseisundit sümptomite all, võib atsidoos olla asümptomaatiline või põhjustada selliseid probleeme nagu väsimus, iiveldus, peavalu ja kooma. Alkaloosi sümptomiteks on krambid ja nõrkus. Mõlemad seisundid võivad olla rasked ja nõuavad seega ravi, kuigi kergeid juhtumeid on üsna lihtne parandada.