Nisuallergia on teatud tüüpi toiduallergia, mida iseloomustavad kõrvaltoimed nisu tarbimisel. Lisaks probleemidele nisu söömisel, võib nisuallergia põhjustada ka nahareaktsioone kokkupuutel nisuga ning hingamisprobleeme pärast nisu õietolmu ja nisutolmu sissehingamist. Lisaks soja-, piima-, muna-, koorikloomade, pähkli-, maapähkli- ja kalaallergiatele on nisuallergia üle maailma väga levinud ning väga erineva taustaga inimesed kogevad nisuallergiat ja tundlikkust nisu suhtes.
Nagu teised allergiad, on ka nisuallergia põhjustatud organismi immuunsüsteemi ja nisus sisalduvate valkude vahelisest reaktsioonist. Nisuallergia tekkeks peab keegi vähemalt korra nisu sööma, et immuunsüsteem valguga kokku puutuks. Pärast kokkupuudet õpib immuunsüsteem valke tuvastama ja kui need valgud uuesti kehasse tuuakse, ujutatakse keha üle histamiinidega, et valke rünnata, vallandades seeläbi allergilise reaktsiooni.
Toiduallergia näib olevat tavalisem, kui inimesed puutuvad kokku potentsiaalsete allergeenidega alla kolme aasta vanuselt, kusjuures mõned vanemad väldivad sel põhjusel potentsiaalseid allergeene väikelastele mõeldud toidus. Vanemad peaksid oma arstiga nõu pidama oma lastele kõige sobivama dieedi osas.
Kui keegi, kellel on nisuallergia, tarbib nisu, võivad tal tekkida sellised sümptomid nagu hingamisteede piiramine, seedetrakti vaevused, nõgestõbi suu ümber ja põletik suus. Mõnel inimesel tekib nõgestõbi ka teistes kehaosades ja äärmuslikel juhtudel võib tekkida anafülaksia. Nisuallergia võib põhjustada ka kontaktdermatiiti ja hingamisteede probleeme, kui inimesed puutuvad kokku nisu, nisu õietolmu, sõkalde ja muude nisutoodetega, näiteks kui kodu pühitakse nisukõrrega.
Oluline on eristada nisuallergiat gluteenitalumatusest. Gluteenitalumatuse põhjuseks on suutmatus töödelda gluteeni, nisus sisalduvat valku, ja see on sageli kaasasündinud, kuigi seda on võimalik omandada. Lisaks sellele, et gluteeni leidub nisus, võib seda leida ka paljudes teistes terades.
Kui pärast söömist tekib allergiline reaktsioon, on oluline konsulteerida arstiga, tegeleda reaktsiooni sümptomitega ja uurida selle põhjuseid. Võib osutuda vajalikuks teha allergiatestid, et teha kindlaks, millele patsient reageeris, et seda saaks tulevikus vältida. Kuigi arst võib eeldada, et reaktsiooni põhjustab nisu tarbimine, on hea mõte küsida testimist, et tagada, et allergeen poleks ebaselgem. Kui nisu on süüdlane tuvastatud, saab patsient edaspidi vältida kokkupuudet nisuga.