Depressioon ja ärevus võivad muuta inimese maitsetundlikkust ja ka teiste meelte tõhusust. Inimesed, kellel on meeleoluhäired, mis on seotud serotoniini ja noradrenaliini taseme häiretega, nagu depressioon või ärevus, tunnevad oluliselt vähem kõiki maitseid – eriti magusust.
Veel fakte maitse kohta:
Inimese maitsetundlikkuse määravad suuresti geneetilised tegurid. Umbes 25 protsenti ameeriklastest on “supermaitsejad”, mis tähendab, et neil on sündinud rohkem maitsepungasid kui keskmisel inimesel. Supermaitsjad kogevad maitseid palju tugevamini kui keskmine inimene ja suudavad tuvastada äärmiselt peeneid maitseid. Kuid sellel on ka negatiivne külg – ka supermaitsjate suu tunneb tugevamini ja neile ei meeldi paljud toidud, mis võib põhjustada toitumisprobleeme.
On ka mittemaitsjaid – vastupidiselt supermaitsjatele –, kellel on keskmisest vähem maitsepungasid. Hinnanguliselt on umbes 25 protsenti ameeriklastest mittemaitsjad.
Vähenenud maitsetundlikkus võib depressiooni ja ärevuse tagajärgi veelgi süvendada, kuna see võib kaasa aidata halbade toitumisharjumuste kujunemisele. Meeleoluhäired on tihedalt seotud toitumisega, seega võib maitsetundlikkuse vähenemine koos motivatsiooni puudumisega toiduvalmistamiseks kaasa tuua kehva toitumise ja halbade toitumisharjumuste.